soe

tervitused, mu kallid kaasmaalased.

vaheaeg on täies hoos. magame lõunani ja teeme seda, mida ise tahame. lisaks teeme endiselt filmi dekoratsioone, mis lähevad aina rohkem LSD’ks, aga see oligi eesmärk. tegelikult me ei suitseta siin midagi keelatut, pealegi oleks see YFU reeglite vastu. samal ajal üritan sabine’i veenda, et mu nahk lähebki esimestel kokkupuudetel päiksega punaseks, see ei tähenda, et ma meeletu päiksepiste olen saanud. ausalt, minuga on kõik korras. hea oli see, et läksin laupäeval jälle kunstitundi ja kedagi ei ilmunud kohale. mul on tunne, et olen mingisugusest tähtsast uudisest ilma jäänud, aga okei, peale vaheaega helistan arvatavasti kellelegi, kes oskab mulle seletada, mis täpsemalt toimumas on. ja muidugi ei tohi ära unustada suurt jama seoses tuha ja lennukitega. sabine ei tea siiamaani, kas ta sõidab homme barcelonasse või mitte, meie ka ei tea, aga pariisi lähme ikkagi. glenn teeb meile sushit ja kutsub sõbrad ka külla, tres sympa.

samal ajal üritame siin poest mooniseemneid leida, aga sellist asja ei müüda poes. mitte kuskil, isegi mitte ökopoodides mitte. kaerakliidega oli ka raskusi, aga siiski leidsime. ma ei saa aru, sest supermarketid on siin täis kõikvõimalikke imeasju, aga mitte naturaalseid teravilju. toidust rääkides vaatasime kataga youtube’ist jamie oliveri food revolution’it ameerikas. see on lihtsalt uskumatu, kui erinev nende toidukultuur meie omast on. mina isiklikult ei ole siiamaani harjunud mõttega, et sööklas pakutakse friikaid, aga see on kõige väiksem nende probleemidest. mainin ära lihtsalt parimad faktid: algkoolis on hommikusöögiks pitsa, lõunaks kana nuggets’id; kuni kümnenda eluaastani ei anta lastele kahvleid ega nuge, nad kasutavad vaid käsi (burgerid, burritod, kes neid ikka normaalselt sööb), pealegi olid sööklatädid reaalselt üllatunud, kui jamie ütles, et inglismaal on asjad teistmoodi, ikka tõsiselt üllatunud; lisaks ei ole sööklas normaalset piima, ainult šokolaadi ja maasika (mis sisaldab rohkem suhkrut, kui tavaline limonaad), sest tähtsam on fakt, et lapsed saaksid kaltsiumit ning niimoodi nad lihtsalt joovad rohkem piima (k.a. suhkrut); muidugi nägime, kuidas tehakse kananuggetseid ja te ei taha seda näha, see oli rõve – kanakondid ja nahk mikserisse, natuke jahu ja maitseaineid juurde, kotlett pannile ning saiapuru sisse ning saadki maitsva lõuna. kindlasti oli seal veel uskumatuid fakte, aga mõned asjad lihtsalt kipuvad ununema. igatahes saite enam-vähem pildist aimu ja see ei ole teab, mis positiivne. hiljem vaatasime veel sama asja prantsuse varianti, aga see ei olnud üldse nii naljakas, sest seal kokatädid kasutasid ainult värskeid köögivilju ja liha, lihtsalt maitse ei olnud piisavalt tasemel. peale USA tundusid nende probleemid pehmelt öeldes olematud.

see vist ongi kõikkkk. tunnen, et suvi on alanud, kuigi on alles aprill, aga pole viga. usun, et on ka halvemaid tundeid. ja muidugi kata ning ale arvates on meeletult naljakas minu ja ilma kohta nalja teha: umbes, et kui väljas on 19 kraadi, siis nad ütlevad, et nooh, sulad ka juba või? ei ole liiga soe? sa tuled ju eestist. haahaa,  vahel ei ole see naljakas.

keep it going,  i’m coming soon.