kokkuvõttes

mõnikord on lihtsalt tuju jagada.

ma mõtlesin, et ei, aga ikkagi pean seda tegema. seega kirjeldan veidi meie huvitavat õhtut. glenn on läbi ja lõhki väga tore ning talub meid üllatavalt hästi, aga ta on ka läbi ja lõhki selline inimene, kellesugust ma kunagi varem lähemalt tundnud ei ole. nimelt on tegu väga tehnika/arvuti inimesega, kes õpib ülikoolis ka mingisugust tehnika asja ja kelle sõbrad on täpselt samasugused tehnikainimesed. teate ju küll neid patsidega it-poisse, kelle lemmikteemaks on kõik arvutitega seotud. eile oli ka niimoodi.

mul ei ole kunagi midagi uute kogemuste vastu olnud, seega läksingi siis vooluga kaasa. tegelikult alguses oli mul raskusi, eriti peale seda väikest mahlaõnnetust. tahtsin natuke värsket õhku ning läksin uut joogimaterjali asemele ostma. tagasi tulles on laua taha kogunenud paras ports inimesi. jututeemaks on linux ning windows,  täpsemalt öeldes see, miks linux miljon korda parem on. nimelt ei ole sa siis programmi vang jms, lisaks mingisugune muu jutt, millest ma arvatavasti isegi eesti keeles aru ei saaks. ei tegelikult oli naljakas, sest seal oli kaks paarikest ka. poisid olid meiega väga sõbralikud ja nii, rääkisime juttu täiesti tühistest asjadest nagu muusika jms, aga ühele tütarlapsele ei läinud see eriti peale. eriti kartis ta veel katat. mina ei viitsinud siin mingeid mänge mängima hakata, aga jah, kata läks väga hea meelega kaasa ja siis see tüdruk haarab igat pidi oma poisist kinni ja kallistab, võtab käest kinni jne ning iga asi, mida kata ütleb, on halb või mõttetu, mille peale tuleb krimpsus nägu teha. on ju naljakas. tegelikult kata ei teinud midagi erilist,  ausalt ka. lihtsalt kumbki neist ei olnud enda seltskonnas harjunud “tavalist” tüdrukut nägema ning tulemus oligi väga lõbustav (mulle ja katale).

nüüd oleme tagasi les molieres’is, aga õhtul kohe pariisi tagasi, sest yfu vabatahtlikud tulevad igalt poolt maailmast pariisi seminarile ning täna on esimene ühine õhtusöök ja meie oleme ka minejad. natuke nostalgiat veel lisaks, sest üritus toimub samas kohas, kus me oma esimesed kolm päeva prantsusmaal viibisme, siis kui me veel maailmaasjadest midagi ei jaganud ning ootasime ärevusega vahetusperede saabumist. avvv. kirss tordil on aga see, et saame üle pika aja inglise keelt praktiseerida.

nautige siis mu blogi makeover’it ja kõike head!

väljas on 25 kraadi sooja.