hmmm

igasuguseid asju on vahepeal juhtunud.

alustades yfu reunionist peaaegu juba nädal aega tagasi lõpetades eilse natukene yfu reunioniga. kõigepealt aga pühapäevast. pidime kell 10 hommikul juba pariisis olema ja seetõttu ööbisime ale juures, et hea rongi peale oleks minna. ma ei ole veel aru saanud, miks kokkutulek pühapäeva hommikul kell 10 peab olema, aga okei, olen ju ainult üks 70st vahetusõpilasest. jõudsime kolmekesi sinna ja olime ikka väga väsinud. õnneks või kahjuks ei olnud me ainukesed – kõik olid väga flegmad, rääkisid vaikselt ja uniselt. tegime siis oma kohustusliku yfu ringi, igaüks rääkis, kuidas läheb ja kuidas ei lähe. õnneks enamustel läheb, va kahel tüdrukul, aga sellest natuke hiljem. energizerid jäeti seekord ära, see oli plusspunkt. sõime palju ja hästi, rääkisime ja naersime.

kartsime kohutavalt, et kõik ülejäänud räägivad ülihead prantsuse keelt ja meie kolm lolli, kes endiselt vahel mingil määral inglise keelt praktiseerivad, peame häbi tõttu silmad maas hoidma, aga see ei olnud tegelikult üldsegi nii. kaks tüdrukut on küll jah ikka väga-väga arenenud, üks sakslanna ja austrianna, aga muidu pole siin häbeneda midagi. jeaah,  me areneme. reginaga saime eesti keelt rääkida isegi, aga see oli ikka väga imelik,  veel imelikum kui varem, sest kõnerütm oli täiesti vale ja mingisugused imelikud sõnad/väljendid tulevad vahele. lõpuks läksime vist prantsuse keele peale üle.

üldiselt oleme me kolmekesi ülejäänutest ikka väga erinevas olukorras, aga ausalt öeldes ma ei kurda absoluutselt. võib-olla keel kannatab mingil määral, aga meil on liiga hea seltskond. ma ei oska seda kirjeldada, aga see on selline kindlus- ja rahulolutunne. meil on peredega ka väga vedanud, kas või juba sellepärast, et sabine ja joelle on parimad sõbrannad ja kuna me oleme ka nkn kogu aeg ninapidi koos, siis mingil määral on meil nagu kaks peret. minu imestuseks on vist pooled 20st pariisi regioonis elavast noorest peret vahetanud, üks taani tüdruk hakkab isegi nüüd neljandat korda juba vahetama. lisaks on üks belgia tüdruk, kes ei saa oma perega absoluutselt läbi ja väidetavalt on see tema enda halva käitumise süü. kõik pole lihtsalt vahetusõpilase materjali. ning veel üks ameeriklane, kes arvab, et kõik läheb hästi, aga tegelikult perel on temaga suur probleem, sest ta on kogu aeg üksi ja keel ei arene väga kiiresti. nojaaah. ma ei oska midagi öelda selle peale.

ja kui te tahate teada, miks ma yfu siseinfoga nii hästi kursis olen, siis see on sellepärast, et mu hostema pmst juba töötab yfus, organiseerib igasuguseid asju ja värki, mis on väga geniaalne, sest nii me saame ka natuke organisatsiooni sisse vaadata. eile käisimegi pariisis yfu töötajate/vabatahtlikega õhtusöögil. nad arutasid seal, kuidas reunionid huvitavamad oleksid ning planeerisid igasuguseid väljasõite/muuseumikülastusi ja meie andsime nõu, kas see läheks noortele peale või mitte. see oli täiega mõnus õhtu, sest yfu’kad on kõik hästi sõbralikud ja hakkajad, lisaks üks mees töötab/omab mingisugust restorani ja siis ta tõi (ärge nüüd jumala eest üllatuge) ikka väga hea toidu endaga kaasa. meie tegime oma firmakooki les petits gateaux “franchement”. need on superb bons ja ma postitan varsti retsepti ka üles teile.

kuigi eile oli tore ja nii, siis tegelikult me lõpuks ei osalenud enam väga planeerimises, sest pauline’l olid uued prantsusmaale tahtjate ankeedid kaasas ja siis me uurisime neid ning hindasime kriitilise pilguga, naerisime kõvasti jms. see on naljakas, sest meie ankeetidega tehti ka niimoodi. tegelikult on yfukad ka täitsa tavalised inimesed. näiteks on seal üks alexandre, kes on päris äge kuju, rääkisime ja naersime temaga terve  õhtu, näiteks ühe mehhiko poisi üle, kes vaatab gossip girli ja teeb scrapbookingut,  tundub ju natukene sinna gay poole, kas pole ? :D tegelikult ma ei ole õel ja mul ei ole midagi geide vastu, aga see on imeline, et ta tunnistab oma ankeedis, et vaatab gossip girli.

palju õnne sünnipäevaks, cathleen! (tagant järgi, aga ikkagi pidin mainima)

ees on jälle üks kiire nädalavahetus, tuleb jõudu koguda.

kõike head!