ma pean seda teile kirjutama.
ma tean, et alati võiks paremini ja kiiremini ja veel uhkemalt, aga kõike ei saa, mida tahad. tegelikult oli selle keerulise lause taga peidus üks vabandus. nimelt seetõttu, et mulle tundub, et võibolla ei hoia ma enam kodustega väga suurt kontakti. aga asi ei ole selles, et ma teid täiesti unustanud olen ja kavatsen terve elu nüüd prantsusmaal veeta. lihtsalt olen praegusega niivõrd harjunud, et kõik ongi nagu päris. ja kuigi ma tean, et tegelikult on eestis üks igavene suur portsjon inimesi, kes tahaksid minust ehk tihemini uudiseid, on ikkagi raske kahte elu omavahel segada. just natuke aega tagasi avastasin, et mul on ainult 5 kuud veel jäänud, aga samas plaane on oi, kui palju ja pean sellest aastast kõik võtma.
aga see ei tähenda, et ma teie peale ei mõtle, otse vastupidi. te annate mulle veel rohkem jõudu juurde, et edasi minna ning lõpuks õnnelikuna teie juurde tagasi pöörduda. ma mõtlen ja olen nii tänulik, vaatan pilte ja vahel igatsen neid hetki tagasi ja see on kõik ainult tänu teile.
aitäh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar