hiline postitus, je sais.
eniveiz, täna ärkasin niimoodi, et katat ei olnud, sest ta läks cinema tundi. nad vaatavad seal filme ja teevad filme ning kuigi see on huvitav, ma tean, otsustasin mitte selle aine võtta. see filmiteema ei ole päris minule. pealegi on raske laupäeviti kell 8 tõusta ja kooli minna, ma pigem puhkan. ja siis ma nautisingi seda niisama olemist ja tšillimist. otsisin internetist pariisi muuseumide kohta infot, et kuhu minna ja mida teha. nimekiri tuli pikk, moe- ja tekstiilimuuseumid, moderne kunst, palais tokyo, galleria, d’orsay, d’orangerie, montmartre, arhitektuurimuuseum, dali ja kõik teised, mille kohta ma veel midagi ei tea. õnneks on mul veel mõned kuud aega. axel andis mulle pariisi guide’i inglise keeles ja siis ma vaatasin selle ka läbi, lisasin nimekirja kirbuturud, ühe vintage poe (aga neid peaks veeeeeel olema, kindlasti), mingid artsy-crafty poed jms. Lõpuks järeldasin, et vist planeerisin terve aasta endale ette. Ja joelle tahab vist minuga kuskile kunstitundidesse minna, nude värk vms. :D aga pidi hästi huvitav olema ja ma olen kindlalt mineja, kui ajad sobivad.
aga ega sellega päev ei lõppenud. kella ühe ajal läksimegi joelle’i ja nicholas juurde fete’ile. minu esimene prantsuse aiapidu, avv. ja muidugi on see hoopis teistmoodi, kui meil. kõigepealt tuleb palju rahvast, umbes 30-40, laual on joogid ja suupisted. kõik tutvuvad ja tervitavad, aga kõigil on kindlasti kaasas ka üks enda tehtud roog, ükskõik milline kook või quiche või salat või kas või värskelt korjatud kobartomatid (mis on nii head, te ei kujuta ette, ma olen nüüd tõeline tomatifänn, ausalt). siis kui kõik on ära tutvunud, siis tuuakse salatid, singid ja sellised suupiste moodi asjad, pärast raskem kraam – vormiroad, siis juustud ja lõpuks 10 erinevat kooki. ja kogu selle aja keegi ei istu kordagi, vaid kõik käivad ringi, räägivad, söövad ja tunnevad ennast hästi ja joovad ka, aga mitte purju. :D meid tutvustati ka mõnedele ja inimesed ikka uurisid, et kust ja miks (nagu ikka), suhteliselt tavalised küsimused olid, eestit ikka teati, aga üks mees oli natuke naljakas, ta vist arvas, et me elame vist hüttides vist vms. igatahes ta küsis, et kas meil on eestis ka kohvikuid nt, nojaah, ma ei tea täpselt, mis ta peas toimus, aga veidi bizarre oli see küll.
kõik nägid nii prantslased välja, umbes 40-50 aastased, sellised lihtsad ja vabad, aga siiski elegantsed, mõnus. samas on piisavalt palju väikseid lapsi, kes ringi jooksevad ja näevad ka muidugi üliarmsad välja. tänane avastus on aga selline, et prantsuse mehed ei ole just väga pikad, aga nad on kõik väga kõhnad, mitte haigelt, aga heas mõttes, ainult ühel mehel oli täna kõht ees seal, võtke õppust! sööge palju, aga tervislikult, siis pole viga ;), eesotsas mu kallis isakene! kahjuks ma ikka veel ei oska prantsuse keelt, nii et lõpuks jutustasin ühe itaallasega, kes oli 9 aastat USA’s elanud ja 5 aastat prantsusmaal, muidugi inglise keeles, sõimake mind nüüd natuke, aga midagi pole teha. ta on arhitekt, töötab koos sabine ja joelle’ga, hästi toreee. ja kusjuures ta ütles, et siit 5 km kaugusel ühes külas/linnas elab üks eesti naine!!! mitte ainult tallinn pole väike, vaid ka maailm. :D ta on vist mingisugune tantsuõpetaja, nimega triin, kellel on prantsuse mees ja lapsed ja on ka itaalias elanud, et te kõik ikka teaksite. itaallanna ütles, et ta räägib kindlasti triinuga, vb õnnestub mul isegi temaga kohtuda. :)
muidugi oli lõpus väga plein tunne ja siis jõudsime koju tagasi.
sabine ja kata läksid magama ja ma lugesin pariisi guide edasi ja vaatasin “tu crois que tu sais danser?” ehk siis so you think you can dance’i prantsuse keeles, lugesin eesti-prantsuse sõnaraamatut ja oliiiin. nii hea tunne on olla, niiiisamaaaa, korraks. siis nad ärkasid, sõime kerge õhtusöögi, sest kõigil olid tegelikult kõhud täis. ja siis sabine ütles, et homme lähme axel’i juurde pariisi ja mõnda muuseumi vb, sest axeli kodu läheduses on neid palju. ja siis ma avaldasin soovi, et tahaks trenni teha vahelduseks, et pole nagu ammu midagi teinud ja siis ehk piscine’i õhtul, ujuma. järgmine laup lähme ka pariisi, teeme sightseeingut ja siis axeli juurde ööseks, üüüüüü, esimene öö pariisis. ja siis pühap sabine vanemate juurde, ka üüüüüüüü, sest nad pidid sellised vanakooli prantslased olema, oma kindlate kommete ja reeglitega ning mängivad hästi tennist. :)))
ja hippolyte on praegu pariisis, oma isa SUUUUURES korteris, sõpradega, aga kuna isa on ameerikas, siis hmmm, seal ei ela kedagi. hmmm, kas ta korraldab seal midagi, hmmmmm. sabine ütles, et see on esimene kord niimoodi ja ta loodab, et nad ei tee seal midagi väga hullu. hmm, kas ta tahab meid ka kunagi kaasa võtta, hmmmmmmmm. ja tal oli mingi väga suur kogus geeli vist peas, kui ta kodust ära läks. :D see oli naljakas.
good night, sleep tight, don’t let te bed bug bite. :)))
Wow, vääga lahe ja lõbus tundub sul seal :)
VastaKustutaTere kallis PISITÜTAR!!!
VastaKustutaTõeliselt hea meel Annuška, et sinu elu seal nii vahvalt kulgeb. Olen lugenud nädalajagu sinu kirju ning nüüd aru saanud, et pean enda tarvis välja joonistama kõik sinu tutvusringkonna inimesed koos nimesiltidega, siis on kergem mõista ja aru saada kellega sa suhtled ja ringi kimad, tundub nagu neid inimesi olevat sinul seal juba sadakond...
Veel pean koostama endale võõrsõnade- ja lausete leksikoni, mis samuti aitab paremini mõista seda Prantsuse keskkonnas toimuvat.
Kas koogi- ja köögikunsti saanud ka oma perele näidata, tundub küll, et see toidu teema läheb sinule hästi korda. Tänan ka selle eest, et mõtled ja hoolitsed isa hea väljanägemise pärast.
Ole ikka ka ise hea, tubli ja inteligentne nii nagu sa oled öelnud seda ennast ümbritsevate inimeste kohta. Ilusat ja toimekat teist koolinädalat. R, A, M.
Ma loen su blogi nagu mingit raamatut, täiega põnev on:D Küll see keel ka varsti tuleb;) Aaa, muidu mulle tundub, et kõik välismaal elavad noored eesti naised on Triinud. Me kohtasime lampi Tenerifel ka ühte.
VastaKustutaPS! MA arvan, et Hipplyte pani terve nädalavahetuse varu endale pähe:D