kolmas kord see n2dal

väsinuuud.

niisiis, kella 11 ajal hakkasime pariisi poole sõitma, seekord autoga, jälle uus kogemus. kui me pariisi jõudsime, siis sabine näitas mingeid tähtsamaid kohti ja asju, kõigest ma aru ei saanud, aga vähemalt noogutasin hoogsalt. ja siis jõudsime axeli korteri juurde, mis on ikka väga hea asukohaga. sabine tegi imeparkimist, nagu kõik pariislased ja läksime majja sisse. hoone ise on ikka selline väga ilus, selline nagu terve pariisi kesklinn täis on. aga seal oli isegi lift, maailma kõige väiksem lift minu arvates, kõigerohkem poolteist ruutmeetrit suur, ausalt. me seisime seal kolmekesi üksteise vastas, aga muidu iseenesest oli see uus. mina naiivse peaga mõtlesin, et korter on mingi väike ühetoaline ja kõik, aga ei. seal oli köök, suur elutuba ja magamistuba, mis ei olnud ka väike, lisaks garderoobi/triikimistuba, vannituba, wc, ja see oli nii ilus. va fakt, et see oli sassis, aga laes olid mingid nikerdused ja väiksed lühtrid ja avv. magamistoa aknast vaatab vastu eiffeli torn jms. me olime kataga mingi vauuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!! nüüd siis asupaigast, see asub pariisi moemuusemuist, galleriast üle tee! lisaks on seal veel palju teisi muuseume, palais tokyo ja teadusmuuseum ja arheoloogia ja üldse hästi soliidne linnaosa, vaikne ja väljapeetud ja suhteliselt turistidevaba.
kuna sabine teadis, et ma tahaksin palais tokyosse minna, siis axel oli välja uurinud, et seal on henri cartier-bressoni fotode näitus. ja ausalt öeldes ma ei teadnud ka alguses, kes ta on aga siis nad seletasid, üks väga kuulus fotograaf igatahes. näitus oli ka megasuper, seal oli pilte 20ndatest kuni 80ndateni vist, kõik mustvalged. igalt poolt maailmast, kolmas maailm, euroopa, ameerika ja siis kuulsused matisse, chanel, truman nt. ülihead pildid ikka, sellised hetked ja ohhjahh. kõige uskumatum on see, et muuseum oli rahvast täis, vanemad väikeste lastega ja noored ja vanad ja kõik. nii tore ju, miks eestis nii ei tehta. ma hakkan siin olles kindlasti palju näitustel käima. üks halb asi on ka, et galleria on kinni praegu, mingid hooldetööd vms, ma loodan, et see tehakse ikka lähitulevikus lahti uuesti.

siis jalutasime aleksander III sillani vist, see hästi ilus ja nägime invaliidide väljakut, käisime kuskil creperie’s söömas, ma võtsin galette’d suitsutatud lõhega, väga hea oli muidugi. siis läksime luxembourgi aeda, mis oli ka muidugi väga kaunis. hästi suuuuuuuur ja hästi palju inimesi, osad mängisid tennist, osa sulgpalli, karussell käis ringi, siis seal oli petanque võistlus ja purskaevud ja väike vabadusesammas. ilm oli ka täna üle 25 kraadi kindlasti, hästi soe ja seega kõik istusid pargis, mõned lugesid, terve park on selliseid vabu toole täis, et võid võtta ja liigutada ja istuda kuhu tahad. siis bussiga tagasi, kõndisime rue montagne’lt läbi, kus kõikide tähtsate moemajade kauplused on, mis on ka korterile päris lähedal. jajahhh. ning kodu poole, elasime väikse ummiku üle enne, aga õnnelikult kodus.

aga enne majja jõudmist käisime st remy’st läbi, sest praegu on igal pool siinkandis mingi selline päev, et kohalikud ringid – muusika, joonistamine, miljon erinevat spordiala, heegeldamine jms teevad oma kohaliku messi, mis on täiega suur ja lärmakas ja rahvast täis. ma tahtsin joonistamist võtta ja siis pidime sealt läbi minema. 26. okt on esimene tund, proovimiseks, et kas mulle meeldib, venelased on galerii omanikud, nii et äkki saan vene keelt ka praktiseerida. iseenesest on see veidi halval ajal, laup pärastlõunal, just siis kui oleks võimalus pariisis midagi teha, aga no vaatame, kui see väga hea on, siis tahaks ikka edasi käia. koju jõudes käisime samasuguselt asjalt läbi, ainult meie külakese omalt. siin on see külasisene värk väga aktiivne ja arenenud, suigu ja murru võtke õppust! registreerisin ennast gym tonique, proovin kaks korda ja siis kui ei meeldi, saan raha tagasi. ;) ja nüüd olen kodus, puhkan. raamatutele peab kaaned panema jms.

homme ju kooli, päris prantsusekeelsetesse tundidesse.