incroyable!
pühap oli finally päev, kui sai rahulikult magada ja mitte midagi teha. yassu sõitis vanematega meie juurest läbi ja siis me rääkisime eesti keeles, saate aru, eesti keeles! te ei tea, kui hea tunne see oli. imelineee! ja siis mässasin filo disserationiga, inglise oma ei jaksanud või ei viitsinud. tegime ungari pelmeene, ploomidega, mis olid tres bonnes! ja naljakas onu eric tegi mingit ülihead sööki – nagu kana, aga ei olnud, mingi must lind valgete täppidega, siidri- (päris siidri)koorekastmes, viinamarjade ja kreeka pähklitega ja sabine tegi kodust sepikut ja see oli taaskord parfait. prantslased söövad iga päev nagu restoranis. ma ei tea, mis ma teen, kui üks kord tagasi tulen.
kool oli täna nii väsitav, nagu keegi oleks kurikaga pähe löönud vms. filo ja ajalugu on normaljokk. kirjandus on surm, õpetaja unustas arvatavasti ära, et ta lubas tegelikult meile eraldi ülesande anda ja siis me lihtsalt istusime kaks tundi, ma mõtlesin, et keegi oleks nagu unerohtu sisse söötnud. ja pärast seda oli anglais, kus oli test. :d haah, ingliskeelne osa on facile, aga hmmm, ülesanne, kus pidi inglise keelest prantsuse keelde tõlkima, hmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm, kas ma väga feilisin selles või jahhh. ei, tegelikult oli täiega naljakas ja arvatavasti on õpetajal ka naljakas, nii et päris aia taha päevakene ei läinudki.
hea asi on see, et timothee ja joseph mängivad kogu aeg kitarri ja laulavad, ma ei tea kumma kitarr see on, aga igatahes nad jagavad seda väga sõbralikult omavahel. nad mängivad seda muidugi vahetundides, siis söögilauas, gap’ide ajal õues puu all, metroojaamas kehalisest tagasi tulles, jalutades ja muul ajal ka loomulikult. see loob ülimõnusa õhkkonna. üldse siin on see isehakanud lauljate hulk väga suur, heas mõttes. laup kui ma pariisi sõitsin, siis ilmus rongi äkki mees kitarriga ja hakkas laulma (kuigi ta laulis knock, knock, knocking on meaven’s door, aga viisi siiski pidas:d), siis edasi metroos oli mees mingi kandle sarnase pilliga ja jälle väike vahepala. : )))
ma panin praegu depressiivsed eesti väikelinnad peale. teate, mul ei tule juba inglisekeelsed sõnad meelde vaikselt, nagu nt discover, ma terve päev mõtlesin seda eile, ainult decouvrir oli peas kinni. ja juba on naljakas eesti keeles kirjutada, mõtlen siin juba natuke, et kas see sõna oli ikka nii või kas nii ikka öeldakse. prantsusmaa hakkab pähe.
ma mõistan juba päris palju. järgmine samm on ise rääkida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar