kool12

siin ma nüüd olen.

kaks päevakest jälle möödas ja see neljapäeval kukubki juba terve kuukene. niisiis, mis meil siin huvitavat toimunud on. eile kulutasin terve oma kolmetunnise pausi isa itaalia/prantsusmaa reisi piltide plaatidele kõrvetamisele ja nende postitamisele. hahahahahaaa, ta leidis need täna kodust ühe dvd pealt üles, nii et nii palju siis minu vaevast. :D aga teatke, et kui tahate euroopa liidus kiirpakki saata, siis see maksab 55 euri, rather wonderful, isn’t it? filo oli tore eile jälle, nii hea tunne on, kui saad aru, millest räägitakse ja siis õpetaja vaatas mulle kogu aeg otsa. lõpus hakkas juba imelik veits, ma ei tea, mis eesmärgil ta seda täpselt teeb, aga igatahes natuke ebamugav hakkas.

alexandrale jõudis eile kultuurišokk kohale, sest saime teada, et meie klassis on üks gei, aga mitte poiss gei, vaid tüdruk. eestis seda iga päev ei juhtu, et tüdruk koolis juba niimoodi kapist väljas on, aga siin teavad kõik. ja ta ise väga tore tütarlaps, seega n’importe quoi. lisaks sellele said ülejäänud veel ühe teadmise võrra rikkamaks, nimelt elu mehhikos ei ole selline, nagu seebiseriaalidest tundub. vastupidi, seal on väga kindlad kombed ja tavad. kui poiss ja tüdruk on paar, siis nad ei või isegi kahekesi üksi toas olla, kui juba imelikult vaadatakse. 90% ajast,vb isegi rohkem, oodatakse abieluni, enne kui lõpuni välja minnakse. meie, vabameelsed eurooplased tegime kõik selle peale suured silmad, eriti prantslased, sest neil on siin asjad NATUKENE teistmoodi. vb kunagi teen noorte prantslaste sotsiaalelu kohta ühe spetsiaalse postituse. ja ma eksisin, kui ütlesin, et siin on toidud nagu restoranides, tegelikult on paremad. eile saabusid meile lampi külalised ja siis me sõime muidugi. vabandust, kui teid see toiduteema ära tüütab, aga mul läheb veel kaua, enne kui ma sellest üle saan. kõigepealt olid pliinid kalavärgendusega, siis suvikõrvitsa-mozzarellavorm tomatikastmega, siis erinevad juustud värske salatiga ja lõpuks värske ploomipüree küpsiste ja toorjuustukreemiga ning veel kaks klaasi veini. kõlab ju maitsvalt, eks ? ja kusjuures ma üritasin esimestel nädalatel veinipakkumisi mitte vastu võtta, aga siin ei ole sellest ära ütlemine tavaks, seega andsin lõpuks alla. mul oli hommikul ka veel nii kõht täis, et ma ei tahtnudki midagi.

ja muidugi kolmapäev. filos oli jälle täielik blokk, ma ei jaksanud lihtsalt ja siis mõtlesin, et ajalood olen korralikult – kuulan ja panen tähele, kirjutan konspekti. selleks on mul aga vaja üksi istuda, siis ei kao tähelepanu ära. sättisin ennast ilusti akna alla, panin koti isegi kõrval toolile, aga siis ilmus ei kuskilt timothee ja sättis ennast siis taaskord minu koti asemele. väike lisa oli aga see, et ta oli väga high omadega, see oli naljakas! ja uskuge või mitte, aga sellise pinginaabriga on raske ajaloole keskenduda. ta üritas mu sõnaraamatu abil eesti keeles kirjutada, ei õnnestunud just väga. nii palju siis ühest viljakast kolmapäevast. korraks käisime kodus ja siis sabinega les ulise’i, sealt ostsime kohalikud telefonikaardid.

NUMBER ON 0679854045, kui teil peaks vaja minema kunagi.

ja tuleb välja, et meie pubekast vend on vahel ka kasulik, sest tema macile ei sobi kodune internetijuhe, seega sabine pidi wifi muretsema. ja see tähendab teie jaoks kindlasti märksa rohkem pilte ja huvitavamat blogi. see lülitatakse lähipäevadel sisse, nii et varsti, lapsed, varsti.

aitäh, hippo!