teistmoodi

ma seedin praegu.

seedin nii olukorda, kui ka lõunasööki. ma olen nüüd ju viis päeva normaalne vahetusõpilane – peres ja klassis ainuke välismaalane. naljakas on. ärkasin hommikul üles ja esimene asi oli, et huvitav, kas kata magab veel või mitte. siis tuli aga newsflash ning mulle meenus, et isegi kui ta magab, siis ega see mind nüüd paar päeva palju ei puuduta. eile läksin muidu teistega hommikul gare de lyoni, saatsin rõõmsatujulised filmigurmaanid cannes’i poole teele ning hakkasin uue eluga tutvuma. natuke kurb on üksi, aga samas, ausalt öeldes kulub vahel ära ka, eks siis kolmapäeval on jällenägemisrõõm suurem.

iseenesest tegevusetuse all ma sellepärast kannatama ei pidanud. ostsin endale nüüd kahed uued päikseprillid! kuna mu viimased läksid ka katki ja üldse katastroof on see aasta nendega. mul on umbes kahe kuu jooksul olnud nüüd kokku viis paari erinevaid päikseprille. tegelikult ei ole sellega mõtet väga uhkeldada, pigem on see veidi naeruväärne. mis seal ikka, elu läheb edasi. õhtul oli jälle yfu vabatahtlikega väike õhtusöögike ja pärast tegime la nuit des musees, käisime kell 12 öösel pompidou muuseumis, see oli täitsa tore, aga lõpuks olin creveeeeeeee!

naudin nüüd oma üksikut pühapäeva ja loodan, et teised lõbutsevad siis cannes’is minu eest ka.