lühidalt

ma olen teie üle õnnelik.

muidugi samal ajal, kui teie naudite suvesooja, on siin 8 kraadi. ma ei saa aru, kuidas ilm nii kiiresti muutuda saab,  isegi peale kaheksat kuud. igatahes kasutage siis seda ära! ma ootan omakorda pühapäeva, siis peaks 20 soojakraadi taas tagasi tulema.  parem oleks igatahes,  ma olen juba sellega vägagi ära harjunud. lisaks sellele,    kas hakkame siis järgmisest aastast eurodes rahaasju ajama?

ja võtke teadmiseks, et homme on jälle püha, seega kooli pole. reedel on kaks tundi inglise keelt ja siis on nädalavahetus. tegelikult olen vaikselt juba tüdinud mitte midagi tegemisest ja see ei ole üldse mitte valus sarkasm kallite eestlaste pihta, kes tõesti koolis natukenegi töötama peavad, vaid ma lihtsalt tunnengi nii. kuidagi kasutu tunne on ja kui kogu aeg on vaheaeg, siis kaob nagu vaikselt selle võlu ära ka. mõned väga luckyd tütarlapsed ja noormehed lähevad pühapäeval cannes’i muidugi, aga eks ma siis üritan pariisist viimast võtta.

iseenesest prantslased on kõige patriootlikum rahvas maailmas. ei, vb patriootlik pole hea sõna, ma ei tea tegelikult, kui palju nad oma riigist reaalselt hoolivad, aga iga isiksus ise on küll endast heal arvamusel ning seega see tõstab ka rahva üleüldise ego päris kõrgele. aga nad ise ei saa sellest aru ja see ongi kõige märkimisväärsem.

täna geo tunnis õpetaja küsis, miks brasiilia on teistest lõuna-ameerika riikidega võrreldes eriline, vastuseks kõlas see, et seal on meri, khmmkhmm,  portugali keel äkki? selle peale tegi üks tüdruk suured silmad, sest ta polnud elu sees sellist asja kuulnud (muidu meil käib klassis ka üks peaaegu brasiilane ning ta räägib emaga telefonis kogu aeg portugali keeles, aga mõned elavad siin maailmas silmad ja kõrvad kinni kaetult). lisaks küsimuse peale, et kust soja tuleb, vastati, et see on piimatoode või et seda leidub sushis. köhhh-köhh. vähemalt meil oli naljakas jälle. :)

sellise positiivse noodiga ma täna lõpetangi.