kino

ma jalutasin reedel poodides.

ma arvan, et te isegi ei imesta enam, aga mul oli eile ainult kaks tundi, sest anglais renforce õpetaja otsustas müstiliselt päeva keskel kaduda (mitte et ma eile õhtul tema jaoks kirjandit kirjutades ei vaevelnud, aga ok). igatahes ma siis läksin st.quentin’i ja vaatasin poodides ringi, ainult vaatasin, sest olen vastutustundlik noor täiskasvanu, kes ei kuluta raha mõttetutele asjadele, sest riided ei ole mõttetud. siis ma tegin suure avastuse, et kõikides poodides on müügil peaaegu samasugused asjad (eriti peale seda, kui nägin nii h&m’is, zaras kui ka bershkas peaaegu äravahetamiseni sarnast seelikut) ja see on kohati masendav. isegi kui see tähendab, et need on kõik kohustuslikult rõõmsavärviliselt lillelised ning mitmete kihtide sitside ja satsidega, lisaks muidugi miu miu’st inspireeritud mustrid. kõik tunduks nagu perfektne, sest ma armastan lilli ja ma armastan satse, aga nüüd peab vist tõesti midagi uut otsima. tean küll jah, et mul läks kaua aega enne kuni selle imelise ideeni jõudsin, aga olengi veidi aeglaseks siin muutnud.

toredatest asjadest ka. meie kooli kinoklass läheb cannes’i filmifestivalile ja neil on kaks kohta üle ning ma loodan, et saan ühe neist endale. see tähendaks seda, et me lähme rongiga esimeses klassis lõuna-prantsusmaale, vaatame päevas kolm filmi, nagu ühed õiged kinogurmaanid. kui veab näeme tim burtonit või johnny deppi ja muidu ööbime vahemere kaldal asuvas hotellis. ma tõesti tahaks minna. aga ma veel ei tea.

täna päev pariisis ja nüüd kohe kontserdile alega,  homme yfu piknik, kui vihma ei saja. ma ei saa aru,  nädalavahetused on ikka palju sisukamad siin. igatahes tegelikult asi on selles, et ma ei jõua praegu pilte üles panna, aga homme siis. üritan oma aega sartre’i küsimuste ja blogi vahel jagada.

peatse kohtumiseni!