tegelikult on neljapäevane viimane geo hoopis esmaspäeva hommikul kell 9, kui täiesti täpne olla.
täna on mul ikka täiesti selline tunne, et ma pean teiega oma tundeid jagama. ma ei tea, kui paljusid see huvitab, aga mul endal on vähemalt hiljem huvitav oma arengut jälgida. eniveiz, nii uskumatu, kui see ka pole, me istume söögilauas ja räägime prantsuse keeles. mitte mingid sunnitud laused, nt nagu täna oli halb ilm, vaid maailmast: miks obama nobeli rahupreemia sai, kuidas tšehhide EL’i juhtimisaeg oli veits mööda, miks prantsusmaal selline hindamisüsteem on ja siis muidugi kõige tähtsam kohustus – päeva detailne kirjeldus. vaikimisstaadium on ametlikult läbi. juhuuu, aplaus.
nüüd ma mõistan ka seda, kuidas tõesti üks vahetusaasta teeb noorest inimesest pmst peaaegu täiskasvanu. ma ei olnud enne selles kindel, aga tõesti, see ongi nii. ma olen siin alles poolteist kuud olnud, aga kogemuste mõttes tundub see poolteist aastat. täna oli gym’s üks naine ameerikast ja siis sain teada, et üks on inglane hoopis ja kõik suhtlevad. erinevad maailmad koos ja see ongi nii. eesti tundub siit vaadates, nagu väike jaapani keisririik kunagi, aga vb see tuleb sellest, et ma ei olnud lihtsalt õiges kohas. igatahes ma pean ka ju ringi astuma ja rääkima ja uurima ning ma lähengi – tutvun, räägin juttu. ja kuigi elan peres jms, peab ikkagi alguses vaeva nägema, et perest päriselt pere saaks, siin ei ole ema-isa või parimat sõpra, kes kätt hoiavad, siin oled omapäi. ma arvan, et see jalutan ringi ja pildistan eiffeli torni faas on nüüd läbi, nüüd hakkan pariisi asemel iseennast avastama. ma ei oska seda muud moodi seletada, aga tunnen lihtsalt, et olen juba sisemiselt natuke kasvanud.
täna ma enam rohkem tarka ei pane. vaadake hoopis mu esimest ajaloo kodutööd, B tähendab bien muidu, mitte hinnet B, nii hästi mul ei läinud. normaalsed õpilased kirjutavad 4-6 lehte samal teemal, meie piirdume veel ühega. ja et te ikka teaksite, et reit elab minus ka prantsusmaal edasi.
nautige teie siis elektrikatkestusi ja tormituuli! kuigi meile jõudis ka muidu sügis kohale, külmapoolne on täitsa, siiski lund veel ei saja.
Nii... pmst meil on nüüd päris reaalne plaan Pariisi tulla:D Me tuleme Kadri ja Elisaga may be Kristel ka ja chillime kevadvaheajal nädala aega Pariisis... Täiesti lõpp, me võtame praegu prantsuse keeles ka Pariisi ja siis kui ma su pilte vaatasin tuli nii mõnigi koht tuttav ette. Sry, et nii ammu pole külastand su blogi. Kiired ajad... Ma ei tea, meil siin see 11. klass suht selline, et peale õppimise ja trenni ja kunstikooli muud elu nagu polegi. See on masendav lihtsalt...:( Räige torm on ka väljas, eile läks Kakukal, Tiskres, Tabsis ja Harkus isegi elekter ära. Mulle tegelt isegi täitsa meeldis istuda kamina ja küünla valgel ning kuulata vändaga raadiost 20ndate jazzi. Aint no suht normal ma käin juba talve mantli ja saabastega pmst. HOW SAD IS THAT!? Kuule ma mõtlen ikka, et peaks mõnikord skype'is rääkima. Lihtsalt nii ammu pole reaalselt rääkind sinuga. Nii palju informatsiooni lihtsalt. Aa, me käisime reedel Kadriga Telliskivis mingil eesti hip-hopi üritusel, kuigi me algselt arvasime, et läksime ühele teisele üritusele. Aga hiljem tuli välja, et seal toimuski kaks üritust ja siis ma imestasin, miks ma Olafit ei näinud, kuigi ta oli ka seal.:D Ei suht naljakas. Ma mõtlen ikka, et kui tore oleks vahel koos Polymeri minna ja reivida lihtsalt. Jaaa, veel oleks nii palju mida sinuga jagada, aga lihtsalt ei jõua, peaks tegelt venku tööks õppima. Kuule, aga mõni õhtu võiks küll skype'is chattida. Või, mis sa arvad?
VastaKustutaJaaa, palun tule skype'i. Ma ei hakka pikka juttu kirjutama, äkki reedel teie aja järgi 23.00 ? Kui sa ei saa, siis ma olen pühap õhtul ka skypes, siis vb 22. Igatahes, ma tõsielt igatsen ja tahan su tegemisest rohkem teada saada. :)
VastaKustuta