ja järgnevad – kolmas päev (piltidega variant)

üks tegus päevake, enam-vähem.

hommiku poole oli palju aega,  jalutasin linnas ringi, vaatasin turu üle ja läksin mere äärde – joonistama. ma pole umbes pool aastat ühtegi kleidi ega muu riideeseme joonist teinud, aga täna,  finally, see juhtus. nii hea tunne oli,  nagu oleks koju jõudnud, uuesti. oma vaimsesse nirvanasse, lased kujutlusvõimel lihtsalt minna. hakkasin jälle moekunstiõpingutele mõtlema, aga mul on veel kaks aastat aega ja praegu olen üldse kuskil mujal.

peale lõunat läksime pikale jalutuskäigule mööda mere äärt,  meri on praegu ekstrakaugel ja liivariba on eriti lai ning kulgeb kaugele. meri on siin ka avaram ning sinisem, näed kaugemale ja ilusam on vaadata. täna oli isegi natuke tuul ning mõned jahidki ilmusid välja. kunagi teen mina ka omale kaptenipaberid. ilm oli eriti soe muidugi,  panin ennast paksult riidesse, aga natukese aja pärast mõistsin oma viga, mul oli isegi t-särgiga palav. not bad, aga ülehomme hakkab vihma sadama ja kui normandias vihma sajab, siis ikka sajab südamest.

pärast värskendavat dušši jõudsid joelle ja alejandra. viisime üksteist vahepeal toimuvaga kurssi, naerisime hippo üle, keda edaspidi nimetame türannoks (sest yassu pani talle uue nime, mis sobib muidugi suurepäraselt). vaatasime “donnie darko"’t”, mis on täiega hea film, teistsugune - selline, et peab natuke mõtlema, aga mulle meeldis. ja siis lõpuks saabusid meie külalised.

sabine’i nõbu oma kahe lapsega: poeg 17, tütar 19. nad olid muidugi tõelised pariislased, korter kesklinnas, suvila normandias, näevad megakorralikud, aga stiilsed välja, internaatkooli haridusega. aga kindlasti mitte mingid snoobid, väga sõbralikud ja meeldivad olid. ja siis me sõime ja jutustasime, aga sellistel õhtusöökidel on tavaliselt nii, et vanemad räägivad juttu, noored noogutavad ja ütlevad vahel mõne lause ja vahetusõpilased naeravad omaette või teiste vahetusõpilastega. ning täpselt nii see oligi.

tuul tõuseb, äkki homme näen laineidki.