kool13

kuu aega. KUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU!

c’est drole, parce que aeg on nii kiiresti läinud, et vähe pole, samas on nii palju juhtunud ka, et vähe pole. seega meil on väike paradoks siin. selline tunne on, et nüüd peaks tähistama või midagi.

ma nüüd reflechirin, mis eile juhtus. midagi imelist ei olnud tegelikult. ajalugu, filod ja kehaline. ma nüüd parandan ennast, ma tahan kindlasti baci ajaks alla 2 minuti joosta, sest eile jooksin 2.01 ja olen mingis eriti halvas vormis, tegelikult tüdrukutest 4. vist ja esimene, kes üle kahe minuti jooksis. :D ma ei saa aru, kuidas poisid nii kiired on, kuidas nad saavad lihtsalt lampi 1.30 joosta vms, samas nad ei tee trenni absoluutselt, ma tean ju, vb üks teeb. drole, bizarre, drole. kui me juba spordi juures oleme, siis ma räägin nüüd oma kolmapäevasest gym-toniquest, mis oli vapustavalt hea. treener on mustanahaline ameeriklanna, hästi elav ja positiivne ja räägib prantsuse keelt mega ameerikaliku aktsendiga ning vahepeal üldse lihtsalt inglise keeles. ta tegi ikka tõelise trenni meile, see polnud douce, see oli täpselt see, mida vaja – lihased jms, ma väsisin ära lõpuks! juhuuu! reedeti on aga suhteliselt douce, sest osad asjad on paaris ja mul on vb veel natuke neid purjelauduri käelihaseid alles ja kui ma võtan mõne keskealise daamiga paari, siis jõudude vahekord on ebavõrdne. aga tegelikult on ikkagi mõnus. ainult, et need võiksid vähemalt 4 korda nädalas olla. muidugi kõike ei saa ja pean sellega rahul olema, mis mul on ja ma olen ka.

täna saime nt oma inglise keele tööd kätte,  ma sain 14,5, mis on vist päris hea siinkandis, aga see on inglise keel, seega võiks ju rohkem olla, kas pole. kuigi ma ei ole siin selleks, et oma hinnetega hiilata, vaid prantsuse keelt õppida. :) ja anglais renforce’s ei teinud ma mitte midagi, sest teised tegid expose’sid, aga need lähevad nii aeglaselt, et te ei kujuta ette. ühes tunnis, mis on 55 minutit, jõuame ära teha keskmiselt kolm,   jeppjepp , tempo missugune. tegime kahte erinevat asja, üks on iganädalane, et kolm räägivad oma lemmiksündmusest/üritusest ja kõik, kes siiamaani esinenud on räägivad mingisugusest peost vms- uus aasta, muusikafestivalid jne ja kuidas kõik seal drunk on ja et uus aasta on ikka nii tore, sest siis võib kõike teha ja juua jms,  niimoodi lihtsalt, õpetaja ees. see on naljakas minu arvates, sest tegelikult paljud neist on veel alaealised, suurem enamus tegelikult, aga see on nii normaalne. täna tegi üks remy seda ja ta rääkis sellest festivalist, kus the kooks ja deep purple olid hiljuti. et ta on seal 3 aastat juba käinud, siis õpetaja küsis, et mis te teete seal. remy vastab kuulame muusikat ja joome õlut. õpetaja küsib, kas sa siis juba kolm aastat tagasi jõid seal õlut. remy selle peale, jah, aga see aasta ei joonud. õpetaja küsib miks siis? remy vastab, see aasta ei olnud see lihtsalt tasuta, sest majanduskriis on. :) ja ma naeran sisimas. ma teen surfilaagrist selle arvatavasti, kui kedagi huvitab.

jaa,  niimoodi meil elu veerebki. homme pariisi avastama, pärast joonistama ja siis alexandra tuleb meile, sest sabine pole kodus ja pühapäeval uuesti pariisi vist, kirbuturgudele. ma oleks juba eelmine nädal läinud, aga sabine ütles, et üksi ei tohi sellistesse kohtadesse minna. tavaolukorras oleks ma seda lauset väga rõõmsalt ignoreerinud, aga ma ei hakka sabine’l peavalu valmistama, (äkki midagi juhtubki, sest see pole mu kodukant ja siin eksisteerivad ikka päris gettod) ja tema on see, kes mu eest vastutab, seega olen tubli laps.

wifi on meil juba üles pandud, aga veel ei tööta. keegi seal suures orange networki majas pole seda veel sisse lülitanud.

panen segast esmaspäeva õhtul

makin’  it happen.

tahad, tahad, tahad.  eks ? seda tunnet, et kõik on olemas. kõik on hea.

rahulolu.

siis tee ära. keegi ei takista ju.

see esimene kuu on juba nii palju õpetanud. imelik on mõelda, et eestis istud inglise või ükskõik millises keele tunnis ja ei julge rääkida, sest äkki läheb valesti. see on ikka tõeliselt vale arusaam, vahet pole, kas on õige või vale, lihtsalt lase käia, muidu ei saa kunagi teada, muidu ei saagi kunagi ju paremini minna. lihtsalt proovi, sest see, mis ei tapa, teeb tugevaks. ja ausalt ka teeb.

nii imelik on mõelda, aga siin tundub kõik võimalik. igal pool on ümberringi vabadus, oled kuskil suurel prantsusmaal, kus kedagi ei tunne ja keegi ei olnud sinust 4 nädalat tagasi mitte midagi kuulnudki. keegi ei tea, kes või mis sa täpselt oled. miks sa üldse äkki tulid või kuhu sa lähed. nüüd saad teha kõike seda, mida enne ei saanud. saab katsetada oma piire ja uurida, mis kõik tegelikult võimalik on. enne kartsid tagajärgi, sest elu oli kuskil mujal juba 17 aastat oma kindlat rada veerenud, kõik teavad sind ja midagi erilist ning uut enam väga juhtuda ei saanudki. siin on teistmoodi. kõik on võimalik.

päriselttt,   oleks vale see tunne kasutamata jätta.

oleksssss.

********************************************************************************************

vanilla and chocolate people fighting for bananas.

see juhtubki päriselt -  sõbrad ja kool nagu varem, aga teistmoodi.  do you want to go to the seaside? i’m not trying say that everybody wants to go, but i fell in love with the seaside. in the seaside.

it feels f*** great!

********************************************************************************************

don’t have sex. if you have sex, you get herpes, chlamydia or some other deathly disease. do you want some condoms?

really, it’s better if you don’t have sex before marrige. imagine that you have a lollipop. do you want to eat it after someone else has already taken off the paper and licked it before? it’s the same with boyfriends, do you want a boyfriend who has already been used by someone else?  terviseõpetus mehhiko katolikus koolis. :)

********************************************************************************************

nädalavahetusekene

another weekend just passed away.

excusez-moi,  sest ma ei saa seda postitust kohe üles panna, aga meil ei ole veel endiselt wifit ja kuna toimub üleminek, siis pole ka ADSL-kaabliga ühendust. vabandust.

laupäevakene siis. rõõmsalt 8.16 bussiga rongijaama ja pariisi muidugi (üksi, sest ükski hull ei taha minuga varahommikul jalutama tulla ja neil on cinema tunnid ka veel). jõudsin vist 9.20 linna, kõik oli vaikne ja veidi udune, õhk oli veel hommikuselt karge ning inimesed jõid kohvikutes oma päeva esimest kohvi. ma tulin luxembourgis maha ja jalutasin pantheonini, siis mingisuguse teise tähtsa majani, vist oli linnavalitsus vms ja hakkasin jälle lampi kõndima lihtsalt. tegelikult olin jumala kindel, et ostan starbucksist midagi, aga ikkagi ei ostnud. :D läksin mingisugusesse hiigelsuurde raamatupoodi, kus oli nii palju raamatuid – moe-, kunsti-, disaini-, kokkamis- ja kõik ülejäänud raamatud. ning samal ajal, kui imetlesin seal parimaid reklaamplakateid, ilmus mu kõrvale umbes 40tes mees ja ütles, et je trouve que vous etes tres  jolie,  mulle meeldiks väga teiega lähemalt tutvuda, ma mingi mmmm, tegelikult mulle ei lähe väga pedofiilid peale, seega ütlesin, et je ne parle pas francais, desolee ning kadusin kaugele riiulite taha. ainult prantsusmaal on see võimalik, eelmine nädal kohtusin rongis ühe araablasega ka niimoodi, õnneks vabandasin ennast kõrvaklappidega välja. jaaa,  huvitav elu on siinkandis.

siis jalutasin veel, võtsin metroo la fayette’ni, seekord läksin sisse isegi. hoone on seest nii ilus, et vähe pole, aga hinnad on ka väga kaunid muidugi. üksteise kõrval kõige kallimad brändid üldse, samas kõik kohad on turiste täis, kes shoppavad ikka hingega (kuigi eraldi butiikides on hinnad tegelikult umbes 5-10 % odavamad) ja ma lihtsalt imestan. pärast tuli le printemps ja mingi äge noortekaubamaja ja siis oli veel üks moegalerii vms. jalutasin muidugi veel ja lõpuks võtsin metroo ning bastille’sse uuesti, sest see on äge kant. seekord jalutasin uusi tänavaid mööda. sattusin mingisugusele araablaste turule, kus käis äge kauplemine, ostsin kuivatatud banaane, ma pole veel mujal neid eraldi müügis näinud (hind oli muidugi topelt, kui eestis) ja promeneerisin edasi, siis tuli mingi pikk mööblikvartal, mis nägi väga äge välja. ja pidin tagasi minema, sest kunstitunnikene hakkas.

joelle viis mind kohale ja olin väga uhke, sest rääkisin temaga ainult prantsuse keeles. meid on tunnis 7 – kolm umbes 14-15 aastast, kolm täiskasvanut ning mina ja ma arvan, et see on väga tore, sest siis saab suht individuaalõpet. tegime üksteise portreesid ning te vist teate, kui väga mulle meeldib portreesid teha, seega jeei. õpetaja on suht noor vene mees, hästi kunstnik näeb välja, sõbralik, aga samas ei karda öelda, kui midagi valesti on. :D kahjuks ma veel ei mõista neid kunstitermineid, aga loodame, et läheb paremaks. kodus olime siis üksi, hippolyte kutsus oma sõbrad (aga meie nendega ei kohtunud), olime hoopis kolmekesi alexandra ja kataga. hästi mõnus oli, rääkisime kõigest, vaatasime mean girls’e ja uinusime.

hommikul alexandraga kirbuturgudele. mõlemal oli kogu tee õnnis naeratus näol, sest tundsime, et ees oli midagi head. ilusti jõudsime kohale ja sinna on metroopeatusest ülikerge minna. ja see on meeletu, mis toimub, segu prantsusmaast, araabiamaadest, indiast ja muust maailmast. hulllllll. see ala on nii suur ja me olime ainult riiete alal. ma armusin antiigihoonesse, see on heaven, täielik paradiis. maja on huge, kahekorruseline, täis eriti ägedat antiikmööblit,  kirjeldamatult ilusaid ehteid, raamatuid, fotosid, muusikat ja VINTAGE RIIDED NING KOTID. aaahhhhhhhhhhhh, see oli selline elamus. pood poe kõrval, vintage chanel, dior, hermes jne,  need kotid, need kotid. aga kurat need hinnad on ka ikka meeletud. ma ostsin kolm vintage postkaarti 3 euriga. aga me lähme kindlalt sinna tagasi, sest see hoone on mu uus lemmikkaubanduskeskus. see, mis väljas toimus oli veidi liiga kommertslik ja liiga palju pealetükkivaid araablasi ning muid inimesi, aga antiigimaja vastu ei saa. need ehted, appi, kui ilusad, ma ei tea, see oli ikka hea päev. aga muidugi otsustas 4. metrooliin pärast mitte töötada, kõik kohad olid tuletõrjujaid täis, ei tea, mis toimus, aga igatahes kõndisime gare du nordi. see oli täiega äge maja ka,  masssiiiiiiiivne maja, aga hea näeb välja. ja saime otse RER’iga koju. tegin ajaloo kodutöö ära ja nüüd võin magama ka minna.

veel paremaks,  right ?

kool12

siin ma nüüd olen.

kaks päevakest jälle möödas ja see neljapäeval kukubki juba terve kuukene. niisiis, mis meil siin huvitavat toimunud on. eile kulutasin terve oma kolmetunnise pausi isa itaalia/prantsusmaa reisi piltide plaatidele kõrvetamisele ja nende postitamisele. hahahahahaaa, ta leidis need täna kodust ühe dvd pealt üles, nii et nii palju siis minu vaevast. :D aga teatke, et kui tahate euroopa liidus kiirpakki saata, siis see maksab 55 euri, rather wonderful, isn’t it? filo oli tore eile jälle, nii hea tunne on, kui saad aru, millest räägitakse ja siis õpetaja vaatas mulle kogu aeg otsa. lõpus hakkas juba imelik veits, ma ei tea, mis eesmärgil ta seda täpselt teeb, aga igatahes natuke ebamugav hakkas.

alexandrale jõudis eile kultuurišokk kohale, sest saime teada, et meie klassis on üks gei, aga mitte poiss gei, vaid tüdruk. eestis seda iga päev ei juhtu, et tüdruk koolis juba niimoodi kapist väljas on, aga siin teavad kõik. ja ta ise väga tore tütarlaps, seega n’importe quoi. lisaks sellele said ülejäänud veel ühe teadmise võrra rikkamaks, nimelt elu mehhikos ei ole selline, nagu seebiseriaalidest tundub. vastupidi, seal on väga kindlad kombed ja tavad. kui poiss ja tüdruk on paar, siis nad ei või isegi kahekesi üksi toas olla, kui juba imelikult vaadatakse. 90% ajast,vb isegi rohkem, oodatakse abieluni, enne kui lõpuni välja minnakse. meie, vabameelsed eurooplased tegime kõik selle peale suured silmad, eriti prantslased, sest neil on siin asjad NATUKENE teistmoodi. vb kunagi teen noorte prantslaste sotsiaalelu kohta ühe spetsiaalse postituse. ja ma eksisin, kui ütlesin, et siin on toidud nagu restoranides, tegelikult on paremad. eile saabusid meile lampi külalised ja siis me sõime muidugi. vabandust, kui teid see toiduteema ära tüütab, aga mul läheb veel kaua, enne kui ma sellest üle saan. kõigepealt olid pliinid kalavärgendusega, siis suvikõrvitsa-mozzarellavorm tomatikastmega, siis erinevad juustud värske salatiga ja lõpuks värske ploomipüree küpsiste ja toorjuustukreemiga ning veel kaks klaasi veini. kõlab ju maitsvalt, eks ? ja kusjuures ma üritasin esimestel nädalatel veinipakkumisi mitte vastu võtta, aga siin ei ole sellest ära ütlemine tavaks, seega andsin lõpuks alla. mul oli hommikul ka veel nii kõht täis, et ma ei tahtnudki midagi.

ja muidugi kolmapäev. filos oli jälle täielik blokk, ma ei jaksanud lihtsalt ja siis mõtlesin, et ajalood olen korralikult – kuulan ja panen tähele, kirjutan konspekti. selleks on mul aga vaja üksi istuda, siis ei kao tähelepanu ära. sättisin ennast ilusti akna alla, panin koti isegi kõrval toolile, aga siis ilmus ei kuskilt timothee ja sättis ennast siis taaskord minu koti asemele. väike lisa oli aga see, et ta oli väga high omadega, see oli naljakas! ja uskuge või mitte, aga sellise pinginaabriga on raske ajaloole keskenduda. ta üritas mu sõnaraamatu abil eesti keeles kirjutada, ei õnnestunud just väga. nii palju siis ühest viljakast kolmapäevast. korraks käisime kodus ja siis sabinega les ulise’i, sealt ostsime kohalikud telefonikaardid.

NUMBER ON 0679854045, kui teil peaks vaja minema kunagi.

ja tuleb välja, et meie pubekast vend on vahel ka kasulik, sest tema macile ei sobi kodune internetijuhe, seega sabine pidi wifi muretsema. ja see tähendab teie jaoks kindlasti märksa rohkem pilte ja huvitavamat blogi. see lülitatakse lähipäevadel sisse, nii et varsti, lapsed, varsti.

aitäh, hippo!

puhap ja kool11

incroyable!

pühap oli finally päev, kui sai rahulikult magada ja mitte midagi teha. yassu sõitis vanematega meie juurest läbi ja siis me rääkisime eesti keeles, saate aru, eesti keeles! te ei tea, kui hea tunne see oli. imelineee! ja siis mässasin filo disserationiga, inglise oma ei jaksanud või ei viitsinud. tegime ungari pelmeene, ploomidega, mis olid tres bonnes! ja naljakas onu eric tegi mingit ülihead sööki – nagu kana, aga ei olnud, mingi must lind valgete täppidega, siidri- (päris siidri)koorekastmes, viinamarjade ja kreeka pähklitega ja sabine tegi kodust sepikut ja see oli taaskord parfait. prantslased söövad iga päev nagu restoranis. ma ei tea, mis ma teen, kui üks kord tagasi tulen.

kool oli täna nii väsitav, nagu keegi oleks kurikaga pähe löönud vms. filo ja ajalugu on normaljokk. kirjandus on surm, õpetaja unustas arvatavasti ära, et ta lubas tegelikult meile eraldi ülesande anda ja siis me lihtsalt istusime kaks tundi, ma mõtlesin, et keegi oleks nagu unerohtu sisse söötnud. ja pärast seda oli anglais, kus oli test. :d haah, ingliskeelne osa on facile, aga hmmm, ülesanne, kus pidi inglise keelest prantsuse keelde tõlkima, hmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm, kas ma väga feilisin selles või jahhh. ei, tegelikult oli täiega naljakas ja arvatavasti on õpetajal ka naljakas, nii et päris aia taha päevakene ei läinudki.

hea asi on see, et timothee ja joseph mängivad kogu aeg kitarri ja laulavad, ma ei tea kumma kitarr see on, aga igatahes nad jagavad seda väga sõbralikult omavahel. nad mängivad seda muidugi vahetundides, siis söögilauas, gap’ide ajal õues puu all, metroojaamas kehalisest tagasi tulles, jalutades ja muul ajal ka loomulikult. see loob ülimõnusa õhkkonna. üldse siin on see isehakanud lauljate hulk väga suur, heas mõttes. laup kui ma pariisi sõitsin, siis ilmus rongi äkki mees kitarriga ja hakkas laulma (kuigi ta laulis knock, knock, knocking on meaven’s door, aga viisi siiski pidas:d), siis edasi metroos oli mees mingi kandle sarnase pilliga ja jälle väike vahepala. : )))

ma panin praegu depressiivsed eesti väikelinnad peale. teate, mul ei tule juba inglisekeelsed sõnad meelde vaikselt, nagu nt discover, ma terve päev mõtlesin seda eile, ainult decouvrir oli peas kinni. ja juba on naljakas eesti keeles kirjutada, mõtlen siin juba natuke, et kas see sõna oli ikka nii või kas nii ikka öeldakse. prantsusmaa hakkab pähe.

ma mõistan juba päris palju. järgmine samm on ise rääkida.

kool10 ja laup2ev

ma juba arvasin, aga ei, siin ei hakka veel igav.

koolis midagi tähelepanuväärset ei toimunud, aga pärast siiski natukene. ootasime nt bussi ja siis üks bussijuht tony tegi katale silma ja andis talle oma telefoninumbri. siis käisin gym tonique-volontaire’s, mis oli naljakas. ma mõtlesin, et see on selline tavaline grupitreening, aga ei olnud. igasugused kohalikud tädid olid seal koos ja kõik teadsid üksteist ja ega see just nüüd väga kõva trenn ei olnud, aga väga väike ka mitte. enda huvides pean seal käimist jätkama, arvatavasti kombineerin seda jooksmise ja vb ujumisega isegi. ja siis tuli sabine’le üks vana sõber külla, üks hästi sõbralik onu on. :D

täna hommikul käisin esimest korda prantsuse turul. :) ja siin on turud väga populaarsed, st remy’s on turg kaks päeva nädalas – kolmap ja laup, varahommikust lõunani ja kõik kihab rahvast. turg ise on ikka päris suur väikse linna kohta ja järjekorrad on väga pikad. aga kõik asjad on värsked - juurviljad, puuviljad kõik otse põldudelt ja puudelt, kalalettidelt leiab igasuguseid elukaid, lihaletis on ka kõike ja see tähendab kõikeeeeeee, muidugi erinevaid sorte värskeid saiu ja meeletult suur juustu valik. see on nii naljakas ikka, aga neil on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju juustusid siin. need on head küll, aga ma pole just eriline fänn. :D vb peale seda aastat äkki muutun. ja minu arvates on hinnad turul veidi kõrgemad, kui supermarketites, aga prantslastele franchement meeldib hästi süüa, seega selle pealt nad kokku ei hoia.

ja siis läksin üksi pariisi. :D kata ja alexandra tulid peale cinema tundi ka muidugi, aga esimest korda sain ma 3 tundi pariisis teha täpselt seda, mida ma ise tahan. ja ma lihtsalt armastan ilma eesmärgita kõndimist ja ümbruse uurimist, et äkki leian midagi huvitavat. kuna klassiõed ütlesid, et bastilles on head poed, siis metrootasin ennast sinna. ja promeneerisin jumala suvaliselt, leidsin küll need mõned poetänavad üles, aga neid ägedaid mitte. no ma absoluutselt ei mõelnud tegelikult kuhu ma lähen, lihtsalt pöörasin ükskord vasakule, siis paremale ja äkki kõndisin ühest vintage poest mööda. ma olin mingi väga uuuuuuuu. minu esimene vintage kogemus pariisis! ja kuna see oli ikkagi pigem vintage, mitte second-hand, siis hinnad olid ka päris soolased. marc jacobsi kott 100 euri, aga täiega ilus oli see ikka; sonyia rykeli pluus 30 euri; megailusad kleidid igasugused (mille hinnad algavad u 50 eurist) ja ehted. ma ostsingi ühed kõrvarõngad, need on suured helesinised lilled klõpsuga, mis on nii mina, kui üldse olla saab. ja esimesest hetkest, kui ma neid nägin, teadsin, et pean need ostma.:D

siis les halles, kus ootasid kata ja alexandra, seal leppisime kokku, et 2 tunni pärast kohtume samas kohas uuesti. ma ei viitsinud shopata seal väga, ostsin kaks t-särki trenni jaoks ja siis hakkasin uuesti uitama. jälle kõndisin lihtsalt suvaliselt tunde järgi. kõik kohad on boulangerie’sid ja muid selliseid kohti täis ja need omakorda on täis imeisuäratavaid kooke ja saiakesi. ma kogu aeg mõtlen, et peaks vähemalt ühe eclairi või macaron'i ostma, aga millegi pärast ei ole veel seda teinud. siis ma kõndisin, nägin veel antiikehtepoode (kus hinnad algasid u 500 eurist, aga need vist on seda väärt järelikult), ajakirjade arhiivpood vms, seal on vogue’d, bazar’id jms aegade algusest umbes, väga äge. ning lõpuks leidsin ühe eriti ägeda poe veel, aga ma ei ütle, mis pood see oli, peale 3.okti saate teada. :D muidugi kaotasin seal natuke ajataju ja ei teadnud tegelikult kus ma olengi ja siis küsisin lihtsalt ühelt naiselt en francais!, kus on lähim metroojaam ja voila, ühe ümberistumisega seal, kus vaja. muidugi jäin ma 20 minutit hiljaks, natuke ka sellepärast, et ühe koha peal jäi metroo lihtsalt seisma lampi, kuskil maa all, aga vähemalt jõudsin kohale.

siis käisime raamatupoest läbi. vahemärkus: kõik kohad olid rahvast täis, selliseid järjekordi ja rahvamasse nagu täna, pole ma veel näinud, see on meeeletuuuuu. ja siin on kokaraamatuid ka nii palju, 5 korda nii palju, kui eestist. nt šokolaadile on spetsiaalne eraldi suur riiul mõeldud ja muidugi on veel kõik ülejäänud. vaatasin, kas reisigiigide seas on eesti kohta ka midagi. oli isegi! üks või kaks raamatut otseselt eesti kohta ja ma arvan, et umbes 5 erinevat baltimaade kohta. siis tahtsime häegen-dazs’i (ma ei tea täpselt, kuidas see kirjutatakse) minna, aga ei suutnud ühtegi läheduses leida ning otsustasime koju naasta. õhtul lähme kinno, vb versaille’sse. ja homme loodetavasti kohtun yassuga ja hakkan filo ja anglais spe disseratatione tegema.

eile roxane küsis mu käest, et kas mulle meeldib tantsida. ma olin väga kahtlustav ja ütlesin natukene ja küsisin, et miks sa küsid. ta mingi, väga hea, siis lähme su sünnipäeval pariisi klubisse. ja mu suunurgad tõusid taeva poole.

adjöööö!

kool9

ma ei saa midagi teha, ükski päev igav veel olnud.

eile peale õhtusööki leidsime tee pealt üliarmsa linnu, kellel oli mingi pulk kehast läbi läinud, aga ta oli veel elus ja see oli nii jubee, siiski me ei saanud midagi teha. see oli nii kurb.

aga kool siis. ajalugu oli normal, sain aru. aga filo oli täna täielik null, ma lihtsalt joonistasin ja siis veel kehaline. enne tundi minekut ma juba mõtlesin, et peaks äkki jooksu võrkpalli vastu vahetama, aga peale tundi ma seda enam teha ei tahtnud. staadion on meil ühe RERi peatuse kaugusel ja seal oleme kaks tundi. algas juba paljutõotavalt, me olime ühest seal, aga õpetaja tuli 20 minutit hiljem. vahetasime riided ära, jooksime 20 minutit endurance’t, love it, te teate ju küll mind. aga no siin pole sport just väga populaarne, siis mõned jooksid ühe ringi hästi kiiresti ja siis passisid natuke aega kuskil maja taga, hahaa, oleme 7.klassis jälle tagasi. :D aga ma ei lasknud sellest ennast häirida, of course. siis õpetaja seletas BAC’i ära, õnneks viidi mind juba enne asjaga kurssi, muidu poleks ma arvatavasti palju aru saanud. jooksime siis 500 m aja peale, aga see oli niimoodi, et kõik 30 inimest olid puntras koos ja siis õpetaja ütles start ja nooh, mitte just eriline täpne ajavõtmine. ma lõpetasin vist kuskil keskel, vb natuke eespool, 2 minutit midagi ajaga, aga BAC’i ajaks tahaks tegelikult alla kahe minuti joosta. vaatame, äkki teen ära. väga suur miinus on muidugi see, et nad ei pese ennast peale kehalist, väga ebamugav minu arvates. õnneks pole meil peale kehalist enam tunde, aga ikkagii, mulle meeldib puhas olla. kusjuures kui ma koju jõudsin, siis tundsin esimest korda elus enda küljes seda eriti rõvedat higihaisu, seega jooksuga pesema. vb te ei oleks pidanud seda teadma, aga ikkagi, nüüd teate. :D

ja kuna meil lähevad siin kõik asjad plaanitust vastupidi, siis minu hostvend ameerikast, KELLE TOAS MA ELAN, tuleb teisipäeval prantsusmaale tagasi. :D huvitavhuvitav. aga ma ei pea ära kolima, sest vb ta läheb pariisi elama ja isegi kui ta siia tuleb, siis ta saaks ühe teise magamistoa. järelikult on mul veel kolimiseni aega.

muide, me avastasime täna veel ühe huvitava asja. meie koolis on üks vahetusõpilane veel, kellest me varem midagi kuulnud polnud. :D üks austraalia tüdruk, käib seconde’s, on 15-aastane, aga nime unustasime küsida. naljakas, kas pole. minu arvates on väga naljakas. ja meil oli sööklas täna vene köögi päev, sain eesti koolitoidu mõnusid tunda, järeldus - strogonov ei ole ka prantsusmaal hea.

ning me saime täna teada, et meie klassis on mingi draama vist käimas natuke. tegelikult see ei ole draama, aga mingi gossip liigub. nagu te teate, on meil klassis 6 poissi ja 20 tüdrukut, seega vastassugupool on hinnas. ja siis on üks timothee (vb ma kirjutasin ta nime valesti, aga see ei ole hetkel tähtis), ta on seal koolis tehtud piltide peal ka, mis kata tegi, mille lingi ma andsin, winkwink. see blond lokkis juustega noormees, kes kitarri mängib (väga hästi paidevõi) ja ei ole üldse halva välimusega, winkwink. igatahes tema on meie klassi tüdrukute seas eriti hinnas. :D ma isegi vb natuke mõistan miks, sest ta on megasõbralik ja värki, samas ega ta nüüd oma teadmistega eriti ei hiilga, aga vaadata võib. :D nüüd jutu juurde.

esimestel päevadel oli ta meiega kohe eriti sõbralik ja siis klassi tüdrukud rääkisid meiega, et nooh, te lähete vist timotheele väga peale. meil on mingi, nojaah, tore poiss on, mis seal ikka. siis me ei saanud veel aru, mis tagamõte sellel oli. ma mõtlesin, et niisama suusoojaks (öeldakse nii ???) vms. aga neiude põhiteema on kogu aeg timothee ja timothee ning meie klassi üks nadja ja üks marine ja siis on veel timothee ex-tüdruk (kellel pidid mingid psüühilised probleemid olema, aga ma ei tea, kas ainult piltlikult :D). täna näiteks ilmus t. kooli sidemes käega, ta ütles, et lõi oma käe kõvasti vastu seina, aga ei maininud miks. pärast teised ütlesid, et oma ex-tüdruku pärast, kes talle vahet pidamata helistab vms. see on ka naljakas, sest me vaatleme kataga seda kõike kaugusest ja neutraalselt. ja nüüd ma saan oma gossip girli lehe avada, kui rohkem uudiseid selgub.

raske on mitte kirjutada. aga te vist saite juba aru.

vabandust, et ma msnis ei käi. see on imeliku klaviatuuri ja ajapuuduse tõttu raskendatud.

kool8

imelik on kell 12 koolist tagasi olla.

täna oli ametlikult esimene tund, kui ma suutsin teemaga ise kaasa mõelda ja õpetaja tsiteerimise järgi normaalseid lauseid moodustada. tegemist oli filosoofiaga kusjuures. muidugi pärast tuli ajalugu, kus mu mõte enam nii edukalt ei funktsioneerinud, aga ikkagi. niimoodi lähebki kogu aeg paremaks vist. ootan õhtust gym tonique’i ja lebotan. hakkan oma pliiatseid teritama ja üritan gossip girli 3. hooaja esimest osa vaadata vb.

see, et ma ei avalda, ei tähenda, et ma ei kirjuta. :D täna oli ikkagi juhtumisi täis päev. näiteks helistas sabine yfust, (mitte mu hostema) et mida ma praegusest olukorrast arvan. kuna yfu peab otsustama, kumb joelle’i perre elama läheb, kas alexandra või mina. ja ma pmst ütlesin, et parem oleks, kui alexandra saaks ikkagi endale kiiremas korras pere, seega minu saatus jääb kuni detsembrini siis lahtiseks. aga ma ei saa ju umbes öelda, et eiii, see on minu pere, las teine kannatab! :D pealegi üks asi, millesse ma natukene isegi usun, on karma :). ma ju teadsin enne juba, et kunagi ei või teada, mis selle aasta jooksul saama hakkab. nüüd on yfu’l lihtsalt natuke rohkem tööd vaja teha, sest nad peavad mulle kindlasti sama piirkonna säilitama. ja 4.oktoobril on meile suur yfu kokkusaamine, kuhu ma pean eesti magustoitu viima, mõtlesin kirsi-kohupiimakoogi peale, kui mulle eestist vb juubeli tordipulber saabub.

ja siis päeva tipphetk – gym tonique. kata tuli minuga toetuseks alguses kaasa. jõuame me rõõmsalt kohale, vaatame maja täiesti pime, mis värk on. iseenesest uks oli lahti ja siis lasime ennast muidugi sisse ja möllasime ja lollitasime seal, aga kedagi ei tulnud. mõtlesin, et äkki tulin liiga vara äkki vms, aga siis tuli üks naine veel, kes ei teadnud, mis toimub ja siis veel üks ja lõpuks me otsustasime ikkagi koju minna, sest treener oli endiselt puudu. aga ma läksin ikkagi jooksma, sest j’ai besoin faire de sport!!! ja siis ma jooksingi, aga mitte palju, umbes 40 minutit, sest õhtusöök pidi algama kunagi. jooksin sellest treeningmajast ka mööda, aga seal toimus mingisugune koosolek hoopis, väga kahtlane. aga homme on gym volontaire, nii et teine katse siis.

ja ma nüüd kuulutan, et üritan ennast kokku võtta. trenni teha ja šokolaadist mingi aeg natuke kaugemale hoida, kuigi see on väga raske, sest siin on nii palju uusi asju, mida proovida. samas hea on mõelda, et tegelikult on mul veel aasta aega, donc tuleb rahulikult võtta.
head ööd mulle.

piltide lingike

http://www.flickr.com/photos/dworfyinfrance/

ja siis orkutis muidugiii, prantsusmaa album :)

kool7

uus plaan.

nüüd veidi hõredamalt kirjutama, mitte enam iga päev, sest saan aru küll, et see, mis ma igas tunnis eraldi teen ei ole väga tähtis. siis ei kaota vb teie huvi ja mina ei ole nii kohustustes kinni. aga proovin ikka iga paari-kolme päeva tagant tähtsamad sündmused kirja panna, nii et lugeda saate ikka. :)

minu viimane pareille siis. hommikul oli kaks kirjandust, kus me saimegi pildikestega lehed ja pidime ise jutu kirjutama, aga tegelikult võttis see ainult veidi üle poole tunni aega, nii et ülejäänud aja ma lihtsalt hõljusin kuskil une ja liasons dangereus’i vahel. õpetaja korjas meie jutud ära ka ja parandab need järgmiseks korraks ära, haah. vähemalt saab ta siis kodus millegi üle naerda.

siis läksime intermarchesse muidugi, sest meil oli 3 tunnine paus ja muidugi pidin ma uue grazia ka ostma, sest see on ainult 1 eur. aga siis otsustas kata, et tal on kindlasti vaja postkontorisse minna. siis hakkasime suvaliselt linna keskussesse kõndima ja siis me kõndisime, ja kõndisime veel, ja veel natuke. lõpuks olime tund aega lihtsalt uitanud, kui õigesse kohta jõudsime. kata ostis oma ümbrikud ära, saatis kirja ungari poole teele ja siis üritasime RER’i jaama leida, õnneks olime edukad ning jõudsime täpselt lõunasöögiks kohale. täna oli lasanje (ja jäätis:))ja see oli lasanje moodi ikka, pealegi olime kõik mega näljased, sest pikk teekond seljataga, seega ampsasime ikka mõnuga.

french for beginners. pidime monsieur camerini’ga kell 1 õpetajate toa ees kohtuma, aga ta jäi 15 minutit hiljaks, mis on nii french, kui üldse olla saab. me mõtlesime juba, et raudselt ta unustas meid ära vms, aga ei. siis me rääkisime seal endast jms (aga ainult prantsuse keeles, sest õpetajal on ülejäänud keelte kasutamise suhtes nulltolerants, vähemalt selles tunnis), järgmine nädal uuesti, siis võtame grammatika ka ette. ma arvan, et see on ikka päris kasulik asi meile.

ja filod. pean kahetusega tunnistama, et andsin ka nüüd lõpuks alla. ma ei ürita enam õpetaja tsiteerimise järgi masinlikult mingeid mõttetuid sõna endale vihikusse trükkida, vaid pigem kuulan ja üritan aru saada. kuna kahe asja koos tegemine on praegusel hetkel ilmselgelt võimatu. ja lõpukslõpuks andsin ma veel rohkem alla, sest hakkasin juba joonistamagi. vähemalt sai kell 4 ja siis oli koju minekukene. ilma viperusteta seekord. vauu.

ja sabine ostis minu pärast koju nüüd hunnku õunu ja puuviljajogurtit, sest ma ütlesin, et mulle meeldib neid hommikuks süüa. :) ja meil ei ole koolis mitte ühtegi kella (va üks õnnetuke, direktori kabineti kohal, mis ilmselgelt näitas viimati õiget aega vb eelmisel sajandil), ei üheski klassis ega koridoris, vb õpetajate toas on, aga seda me ei saagi kunagi teada.

c’est la vie. (hakkan decartes’i neljandat mõtisklust (loe väga pikka ja keerulist teksti) tõlkima

vahem6tisklus

big jumps. tututut, don’t be afraid to break your bones. tutututut hold your head up high. tututututut.
hey there, sunshine is in my heart. life is long, but goes so fast.

BIG JUMPS, mon cheri.

i am green today, i am grey today, i am orange today – loud and massive like fingerpaint.
i am red today, i am black today, i am purple today – bright an happy like a butterfly in the air.
i’m a rainbow today – all the colours of the world.
i am yellow today, i am white today, i am blue today – calm as glass and cool like the sea.
i’m a rainbow today – all the colours of the world are in me.

mul on praegu vaba aeg. kell on varsti 22.00 ja ma lihtsalt puhkan. mõtisklen elu üle järgi/järele (ma tõesti ei tee veel neil vahet, minu siirad vabandused grammatikatundlikele), et kuidas ma kaks aastat tagasi naiivselt oma paberid yfu’sse viisin ja tegelikult ei saanudki aru, mida kõike üks väike samm elus muuta võib. sealt edasi läks juba sujuvalt 2009. aasta augustini ja siis juba lendasingi.

ma lugesin oma postitusi ja sain aru, et kõik kirjutatu on selline hõiskav ja sädelev. kõik on lihtsalt mu hetkeemotsioonide ajel kirjutatud. ma kujutan ette, et ühe prantslase jaoks võib mu jutt olla täiesti naeruväärne ja veidi metsa poole, aga ma tõesti elan igat hetke läbi vähemalt kolm korda – mäletan täpselt, mida me lõunaks sõime või mitu korda ma nüüd rongiga sõitnud olen. tegelikult on see täiesti tavaline igapäevaelu, lihtsalt teises kultuuris. muidugi ei ole siin kõik hea ja veel parem. uskuge või mitte, aga vahel tunnis istudes mõtled ikka, et appikene, millesse ma nüüd ennast seganud olen. kohati on ebamugav lihtsalt klassis tooli soojendada ja õpetajale püüdliku naeratuse ning arusaaja näoga otsa vaadata, kui sisimas tead, et iga teine sõna ei jõuagi kunagi su ajurakkudesse, sest väga raske on üldse aru saada, kus üks sõna algab ja teine lõppeb. või teistega suheldeski – natuke naljakas on lihtsalt inimeste juures seista ja kuulata ning miimika ja hääletooni abil eeldada, mille üle nad naeravad. nii tihti tahaks kellegagi lihtsalt mõnusat vestlust pidada, aga hetkeolukorras ei ole see lihtsalt absoluutselt võimalik. muidugi võiks ma inglise keele abiks võtta ja tundide viisi jutustada, aga südametunnistus ei luba. tulin ju ometigi siia, et prantsuse keel selgeks saada, mitte et inglise keelt praktiseerida. jahh, see suhtlusepool on veel veidi poolik. aga selline algus oli juba enne siiatulekut raudkindel tõsiasi, millega peab lihtsalt leppima.

aga kindlasti mitte ei muuda see mind vähem positiivseks, sest tunnen, et saan iga päev natuke targemaks ja tublimaks. raske õppustel, kerge lahingus.

lootuses, et kunagi saabub see hetk, kui ma ei pea enam lause tähendust eeldama ühe sõna abil, mille tähendust mõistsin.

ainult kõrgemale. ainult kaugemale. ainult paremaks.



veel prantsusmaa igapäeva elu tähelepanekuid:

nad söövad söögilauas puuvilju noaga – ei hammusta lihtsalt õunast ampsu ja ei näri, vaid lõikavad noaga sealt tükikesi ja siis panevad suhu. :) mitte päris kõik küll, aga päris suur hulk ikkagi, ka koolis rohkem kui pooled.

vahetundide ajal ei jää keegi mitte kunagi klassi, kuigi vahel on need kõigest 5 minuti pikkused, ikka ja alati pagevad kõik kiirelt ukse taha, õppimissaalikesest võimalikult kaugele.

neil on kodus sahvrid (vb mitte kõigil, aga paljudel), mis on täis toiduvarusid, meeletutes kogustes. sest nad käivad poes enamasti nvti ja siis ikka täiega. ei osta ühte karpi müslit vaid 3, sest kaks tükki lähevad sahvrisse. ka piima ostetakse 6 kaupa, sest see kehtib umbes kaks kuud ja ega see ei pea ju külmkapis olema. samas see ei ole sinine või läbipaistev, nagu mind hirmutati, täitsa joodav on. ja mõned inimesed joovad piima isegi ka lõunasöögi juurde.

vihikud on alati laitmatus korras (või paberilehed, sest mõned ei kasuta vihikuid, sest nii on cool) isegi poisid kasutavad valgendajat, joonlauda ja erinevat värvi kirjutusvahendeid ja konspekteerivad väga korralikult ja püüdlikult (muidugi väikeste eranditega, aga see on umbes 5%).

saapaid kantakse ka suvel, varasügisel – kogu aeg. mina isiklikult ei suudaks veel saapaid jalga panna, sest see seostub mulle külma ja vastiku talvega ning seega kasutan võimalust neid vältida nii kaua kui võimalik, aga tundub, et ma olen ainus.

tänaseks kõik.

kool6

vahetusõpilase elu on alati üllatusi täis.

ehk siis vb ma ei lähegi joelle’i juurde elama, sest nad v6tavad alexandra hoopis. ma saan täitsa aru tegelikult, kui ma oleks nemad, siis ma võtaks ka alexandra, sest ta peab nädala jooksul kodust välja kolima. aga eks see ole natuke ikka pettumus ka, nüüd ma ei tea, mis minust saab, seega istun ja ootan. aga õnneks jaanuarini on veel aega. ja mulle meeldib väga siin elada, kus ma praegu elan, seega :) / :(

ma kohtusingi oma personne relais’ga, mõtlesin, et raudselt pean prantuse keeles rääkima temaga, sest kata personne oli täiega strict selle koha pealt, et ainult prantsuse keel. pierre aga oli umbes, mis iganes sulle sobib :) ja et aasta jooksul asendub hea inglise keel prantsuse keele ja halvema inglise keelega. vuhuu. nutta või naerda ? ta on hästi tore mehike, kes oli USAs kunagi võp ja kui mul tõesti probleeme on, siis ma ei karda talle helistada vähemalt :D

koolkoolkool. histoire’s oli kodutöö, mega palju küsimusi II maailmasõja kohta, ma tegin korralikult ära ja see võttis ikka päris kaua aega, kata ei teinud ja ega neid täna keegi näha ei tahtnud ka. :d feiil, aga vähemalt saan ma nüüd teemast aru. filos rääkis õpetaja terve tunni, kuidas esseed kirjutada ja siis lõpus ütles, et järgmiseks esmaspäevaks 8-leheküljeline dissertation. jaaa, muidugi me oleme võimelised seda kirjutama. siis rääkisime õpetajaga, et me ei ole ikka nii osavad vist prantse keeles, et äkki leiaks mingi muu variandi, ta mingi jaa, ma saan aru jah. :D tänks a lot. :D vähemalt ma rääkisin midagi temaga ja ta sai aru, mida me mõtleme. seega me peame lihtsalt oma mõtete plaani esitama vms, väga hull pole.

kirjandused. nothiiing, see on ikka eriti raske asi. ja õnneks õpetaja oli piisavalt tark ja mõistis, et see käib meile NATUKE ülejõu, seega homme saame koomiksid, tühjade mullikestega ja siis hakkame ise sinna teksti kirjutama. vot see juba läheb. :D ja homme on meil veel eratunnike ka, franchment meil tuleb kasulik teisipäev. iseenesest, kui ma vaid oskaksin seda imelist keelt, mida kõik teised siinkandis väga osavalt valdavad, siis oleks kirjandusetunnid ikka huvitavad. täna vaatasime dangerous liasons katkendit nt ja siis nad arutasid ja võrdlesid seda raamatu esimeste kirjadega ja inimesed töötavad kaasa, mitte ei maga või ei väldi õpetaja pilku, nagu maasiku tunnis. :D

inglise keeles olin ma uinumise ääre peal ja monsieur saussais sai ka sellest aru, ta ütles mulle midagi isegi, aga ma ei ole päris kindel, kas sain täpselt aru, aga pmst jahh. nad arutasid seal, mis on past simple ja mis past perfect jne. aga homme vaatame filmi vist, elu on lill.

aga kuna bussini oli 45 minutit aega, siis mõtlesime, et lähme ostame jäätist, et pole nagu ammu seda söönud. intermarche on aga nii tore koht, et seal pead sa vähemalt 5 jäätist ostma (sama kehtib šokolaadide ja muude asjade kohta, mis on ikka päris ärritav), seega see jäi ära. siis läksime mäkki, aga seal öeldi, no ice today. :D mismõttes mäkist ei saa jäätist osta, isegi mitte mcflurryt ega mitte midagi. siis RER’i peale ja me jõudsime minuti pealt oma bussile. haah, see oli napp. aga muidugi unustasin täna võtmed koju, käisin veel sabine töö juurest läbi, aga kui ma tagasi tulen, siis vaatan, et näe kata on juba toas, sest roxane oli tegelikult kodus. teine feiil. aga muidu ma ei kurda. järgimine kord läheb siis paremini.

ootan õhtusööki nüüd.

n2dalavahetus pariisis

tagasi oma toas, väsinud muidugi.

vabandan, et mu eilne postitus oli väga pinnapealne ja mitte midagi ütlev, aga ma tahtsin kiiresti magama minna. pealegi suutsin ma lõpuks isegi pildid orkutisse üles panna, nii et, vuhuuu. kahjuks pole seal koolist pilte, sest ma pole sinna fotokat kaasa võtnud, aga katal ükskord oli. ta vist pani need kuskile netti üles, üritan talt lingi küsida, siis saate uurida. :D ja imestada, kui kole üks kool võib olla.

aga eilse kohta siis lisa. mm, ma ei teagi nüüd. ma teadsin, et oleksin pidanud öösel rohkem kirjutama, sest siis oli hästi palju emotsioone ja värskelt meeles. üritan meenutada.
pariisis on mega palju parke ja rohelist ala, nad võtavad praegu ka vanu laohooneid maha ja teevad sinna asemele pargid, mitte uue büroohoone nagu tallinnas. ja inimesed käivad seal, naudivad seda rohelust ja kõike head, mitte ei lõhu. ja neil kasvavad parkides palmid. minu arvates on suhteliselt kahtlane, kuidas need talve üle elavad, aga vähemalt on ilus. ja kui te arvate, et tallinnas on sõidukultuur ebaviisakas, siis kogege pariisi. siin ei lase sind mitte üksi autojuht niisama üle tee, isegi kui ise tee peale astud, sõidavad nemad ikkagi edasi. aga see on arvatavasti sellepärast, et jalakäijatel on vahel ka veidi ükskõik, kas neile põleb punane või roheline tuli, nii et selline väike hõõrumine vist. ja mõnes linnaosas ei korista koeraomanikud oma lemmikute järelt, siis astudki rõõmsalt ja väiksed pruunid hunnikud tulevad vastu. ja siin on inimesed kohe hoopis teistsugused ikka, ma tahaks iga kolmandat pildistada, kes vastu tuleb, aga imelik on nagu küsida, et ou, ma tahaks teist pilti teha, te näete nii kihvt välja, sellepärast pildistan siis maju. peate rahule jääma ikkagi. ja eile oli täielik surfiilm, te ei kujuta ette. megasoe oli ja puhus ikka täiegaaaaa, ma olin mingi mereleeee, mais non.

nüüd siis tänasest. ärkasin pariisi liiklusmüra peale kella 10 paiku, sest kata tegi aknad lahti. käisime kiirelt trocadero väljakul, tegime mõned pildid ja siis bussiga vanavanemate juurde. ja ma ootasin juba huviga, sest iga kord, kui keegi neist rääkis, siis ta naeratas alati niimoodi kelmikalt. :D nad elavad pariisi lähedal neuilly linnas, mis minu jaoks on pariis (sest vahepeal pole tühja maad vms), aga tegelikult ei ole. kusjuures sarkozy oli enne seal linnapea. :D ja sarkozy on siin väga tähtis isik, ta on alati uudistes, alati ajalehe esikaanel ja vahel ka kollastes ajakirjades – umbes, et sarkozy ja carla rannas. :D kujutage ette, et ilves oleks niimoodi kroonikas, haah, naljakas minu arvates.

tähtsama juurde tagasi tulles. sisenesime ja vastu võttis meid üks peen pariisi daam seitsmekümnendates. :) ehk siis colette ehk siis sabine’i kasuema. ja ta nägi nii kihvt välja, punased huuled ja küüned ja pükskostüüm ja hall stiilne soeng. yves, sabine’i isa istus aga rahulikult diivanil oma lacoste särgis ja jälgis mängu. korter oli üks kõige ilusamaid, mida minu silm näinud on. me istusime toolides, mis olid pärit louis XV ja louis XVI ajast ja seinal rippus sama maal, mis oli louis XV kabinetis olnud, jeppp. yves on suur kunstifänn ja kõik seinad olid maale täis ja mul on kiiresti ühte kunstiajalooraamatut vaja, sest mul on tunne, et ma ei tea ikka asjast mitte midagi. samas kõik oli modernne ja värki, tuled olid automaatsed ja aknavarjud käisid puldiga jne. aga korter ise oli täiega suur, mõned majadki pole nii suured, kuigi nad elavad seal kahekesi. pool aastat on nad aga champagnes ja see maja tundus pildi pealt ka väga äge ja päris massiivne. ja siis nägime muidugi sabine’i õde valerie’d, kes oli paariks päevaks taiwanist siia pere juurde tulnud.

ning siis kõige tähtsam – söök. enne lauda istumist olime salongis, jõime päris šampanjat, mitte vahuveini:D, näksisime küpsiseid ja siis eelroog – värske melon carpaccioga. pearoog oli mingi ülihea valge kala lehttaignas, mingi ülihea valge kastme ja ratatouille’ga. minu esimene ratatouille :))) ma arvasin, et see on on tavaline köögiviljahautis, aga tegelikult oli see ikka märksa parem. ja siis magustoiduks oli värskete metsmaasikatega tarte ja värskete vaarikatega tarte, pole sõnu lihtsalt. see oli mu elu üks parimaid lõunasööke. laud ise nägi ka väga fancy välja, miljon kahvlit ja nuga nt, natuke ebamugav oli alguses, et mis ma nüüd tegema pean, aga tegin teiste järgi ja kõik olid täiega sõbralikud ja toredad. kusjuures colette ja yves meenutavad täpselt pirita vanaema-vanaisa, colette on lühike ja hästi kõhn ja räägib täpselt, nagu vanaema, vahepeal paneb silmad kinni ja tukub, aga iseenesest väga aktiivne. yves on selline tõsine, aga muhe. teeb colette’i kohta nalja vahel ja siis nad natuke ütlevad üksteisele midagi, aga niimoodi on nad terve elu olnud ja kohe näha, et nii ongi hea. täpselt nagu vanema ja vanaisa, nii armas oli vaadata. :D ja pärast istusime uuesti salongis ja jõime teed ja kohvi.

et te ikka teaksite, sabine saab oktoobri alguses 50 ja colette 80 ja siis tuleb suur paarty jälle. :)

aga uskuge või mitte, ma pean nüüd koduseid töid hakkama tegema. :D

montmatre ja inglorious bastards

oomaigaad, ma olen nii väsinuud.

chez axel maintenaint. teen kiirelt ja lühidalt. peale kata cinemat läksime koju ja sõime lõunat ning siis rongile. jõudsime kohale ilma viperusteta, kuigi pidime kaks korda sõiduvahendit vahetama. korterisse jõudes ütles axel, et nüüd siis teeme ühe väikese 2-tunnise jalutuskäigu montmarte’ni ja siis vaatame edasi. jalutasimegi triumfi kaare juurest pariisi tippu. kõndisime läbi veidi sellisest mitte nii ilusast linnaosast ja ilusatest linnaosadest ja siis montmarte, mis on nii kihvt minu arvates. seal tõusude vahel on hästi hubane õhkkond ja kunstihõng. nägime seda päris pariisi, mitte ainult monumente ja väga mõnus oli :) tipus oli siis see kuulus kirik, mille nime ma ei mäleta, südamega midagi seotud, imeilus vaade pariisile ja suurte hunnikute viisi turiste.

siis jalutasime veel natuke ja metrooga les halles’i, sõime ühes maroko restoranis mingit huvitavat maroko rooga, mida axel soovitas. koha nimi oli chouchou!,  et te ikka teaksite, need kes marko prantsuse keeles on käinud. :D see oli kana viinamarjahautises väga paljude vürtside ja kuskusi’ga ja röstitud mandlitega ka veel. veri naissss. siis jalutasime veidi louvre juures ja rivolil ja võtsime metroo, et kinno minna.  läkisime 21.15 seansile vaatama inglorious bastards, champs-elyseel muidu. tegelikult tahtsime enne haegen-dazs’ist läbi minna, aga kahjuks ei jõudnud. ja see oli üks vägaväga hea film minu arvates, väga verine küll, aga ikka väga hea. minge vaatama, kes näinud ei ole ;) ja siis jalutasime tagasi korterisse. champs-elysee muidugi kihas rahvast ja õhk oli ka parajalt soe, aga samas karge, seega tänase päeva võib vägagi õnnestunuks lugeda.

mäletate, kui te pariisi metroos sõitsite ja nägite, kuidas mõned lihtsalt oma koti sinna piletikontrollväravatele viskavad ja siis niimoodi lihtsalt saavadki läbi. täna sain mina ka oma kotti niimoodi lihtsalt sinna väravate peale visata, et rohelised nooled mulle loa annaksid ja väravad avaneksid. oh, see oli hea tunne. nüüd ma olen ametlikult pariisis märgi kirja saanud.

kusjuures pildid laevad praegu orkutis ennast ülesse. ;) aga tänaseid ei saa muidugi panna, sest ma ei võtnud juhet kaasa. :D järgmine kord siis!

enjoy!

kool5

täna on mul nii halbu kui häid uudiseid.

kool nagu kool ikka. esimene päev koolis, kui midagi uut ja huvitavat polnud, aga nii see rutiin algabki. :D inkad on nii mõttetud, see on ikka täiesti imeline kohe. ma joonistasin lillekesi vihikusse ja tundub, et ega paljust ilma ei jäänud. siis oli veel kaks inkat, mis olid ka suht mõttetud, kuigi see on edasijõudnutele. me lahkasime väga sügavalt kaks tundi viva la vida sõnu, õpetaja üritas õpilasi midagi arvama panna, aga keegi ei osanud või ei tahtnud midagi öelda ja siis lõpuks kirjutaski tahvlile ainult madame ja teised kopipeistisid endale vihikusse ka. ja me olime kataga vist päris tüdinud nägudega, igatahes ta küsis meie käest, et ega see liiga raske pole või midagi. :D ei olnud.

nüüd aga uudised siis. halvad kõigepealt, me ei saa the kooksi konterdile minna, sest axelil on meile õhtuse pariisi jaoks juba plaan olemas. me pmst oleks võinud minna ka, aga see oleks ebaviisakas olnud ja siis otsustasime “venna” pakkumise vastu võtta, sest arvatavasti ei ole see ka sugugi mitte halb. :) ja alexandra hostvanemad on väga nõmedad. nad ütlesid talle eile hommikul, et ei taha teda enam ja et helistasid yfu’'sse, kuna uut peret on vaja. tegelikult põhjust nagu polnudki, nad ütlesid, et nad ootasid midagi muud, et ta ei räägi piisavalt hästi prantsuse keelt ja natuke häbelik, aga see ongi pmst kõik. sabine on ka väga vihane tegelikult nende peale, sest peale 10 päeva ei tehta sellist otsust ja nüüd on suur arusaamatus. alexandra ei taha kindlasti kooli vahetada, sest siin on liiga hea, seega ta peab ise endale kiiresti uue pere otsima. praegu on ta minu tulevaste vanemate juures nädalavahetuseks, aga mis järgmine nädal saab, seda keegi ei tea. täna olimegi rohkem kolmekesi, sest üritasime kataga tal tuju paremaks teha ja värki, lõpuks hakkas ta naermagi juba. aga see on ikka väga nõme, lihtsalt hommikusöögilauas ütled umbes, et otsi endale uus kodu, alexandra ei teadnudki, et ta midagi valesti üldse on nii etttt. it sucks.

aga me hakkame teisipäeviti eratunde saama prantsuse keeles, avvvv. hispaania keele õpetaja on väga lahke südamega tuleb välja. :) ja me saime oma imelised navigo kaardid kätte ja saame homme tasuta pariisi minna ja siis seal nii palju ja kaugele, kui süda lustib metroo ja bussiga sõita. iimeeliinee.
praegu on selline hetk, et mul on meeles, seega kirjutan kiirelt väikseid mõttetuid asju. siin on väga mugav elada, et te teaksite. süüa ise tegema ei pea, hommikul võtad kapist müsli ja piima, see on kõik. koristama ei pea, sest koduabiline on, nt eile ma tulin koju ja mu toast oli prügi ära viidud ja linad vahetatud jms. kuigi muidugi ma aitan ikka lauda katta ja pesu kuivama panna, et te ei arvaks, et ma mingisugune ülbik olen vms. :D minu järgimise hostõe toas oli mannekeen, see millel saab suurusi muuta ja muud sellist ja siis ma küsisin, et kas ta teeb siis ise riideid ja ta ütles, et teeeb. vuhuu, neil on õmblusmasin ka. joelle ütles veel seda, et mingisuguse autosõidu kaugusel on siin üks järv ka, kust saab surfivarustust rentida, kui tuult on ja siin on päris tihti tuult minu arvates.

t2na saan korralikku internetti ma arvan, axeli juures. ma väga väga üritan kindlasti midagi piltidega teha, aga enam ei julge midagi lubada.

kool'

üles, autosse, kooli.

esimene ajalugu, midagi erilist ei olnud. sama, mis eile. siis kaks filo, kus me pidime pinginaabriga mingile sügavale väitele poolt- ja vastuväiteid leidma. seda tegime esimese tunni ja siis teise tunni õpetaja käis kõik pingid läbi ja arutas sügavamalt ja siis kõik ülejäänud, kellega ta ei tegelenud, need rääkisid niisama juttu või käisid klassis ringi.

siis oli meil vaba tund, käisime intermarche’s muidugi, ostsin veel kaks ajakirja – grazia ja glamouri, kokku 2.50 euri ja need on täiega mahukad siinkandis. siis sõime ja siis kehalisse. aga oh üllatus, täna ei olnudki vaja vahetusriideid kaasa tassida, sest oli menüüde valmise päev. kolm terminale’i klassi said võimlas kokku, siis anti kolm menüüd ja siis igaüks pidi valmima, mida ta teha tahab. ja siis kui ühe ala aeg läbi saab, siis on eksam või midagi sellist. ma võtsin selle, kus on jooks, ronimine (see seina värk) ja korvpall. veel olid võrkpall, jooks, aeroobika ja jalgpall, sulgpall, jooks. aga me istusime võimlas kaks tundiii, sest grupid tulid kogu aeg ebavõrdsed ja õpetajad vahetasid alasid igat moodi. aga nii armas oli, et nad ei hakanud kedagi sundima mujale minema, siin on see iseseisvus ja ise otsustamine väga tähtsad. ja nad nägid ikka täiega vaeva sellega, lõpuks jäigi meie grupp natuke suuremaks, kui teiste oma, aga aeg sai lihtsalt otsa. :D

aga kuna täna on neljapäev ja sabine on pariisis tööl, siis pidime bussiga ise tulema. konks oli aga selles, et meie buss tuli alles 16.47, seega meil oli peaaegu kaks tundi vaba aega. läksime RER’iga st.remy’sse ja siis istusime kolme klassikaaslasega pargis ja siis oli veel kaks tüdrukut, keda ma esimest korda nägin. nii tore, et nad olid meie pärast nõus puu all istuma, mõnus oli. :) ja siis nad rääkisid hästi palju ja kiiresti prantsuse keeles, aga ma juba saan aru. muidugi mitte kõigest, aga ikka märgatavalt rohkem. juhuu. siis bussi peale, aga kuna me kartsime, et magame õige peatuse maha, siis liikusime liiga varakult juhi juurde ja ta peatas kaks peatust varem. kõndisime koju päris pikalt, aga mulle täitsa meeldis, sest ilm on endiselt väga soe, eesti rannailm, inimesed.

nüüd hakkan ajakirjade abil prantsuse keelt õppima.

kool3 & les halles

home, sweet home. :)))

kooli varakult taaskord. kõigepealt oli filo, midagi micheal jacksonist, identiteedist, pascalist ja rousseaust vist. ja ta kogu aeg tsiteerib meile midagi ja ma kirjutan umbes ühe sõna, kolm punkti, kaks sõna, kolm punkti, pool sõna. :D aga elina lubas mulle oma konspektist vist koopia teha, seega päris tore.

siis oli ajalugu. teine maailmasõda, pmst saan aru, et millest jutt käib, aga endiselt neid detaile veel päris hästi ei mõista. igatahes see sõda oli väga halb ja nad rääkisid, kuidas venemaa ja saksa tegid pakti ja kuidas see ussr piir eestini sai ja muud sinna kanti. :D ääremärkusena võin öelda, et olin täna kuidagi väsinud muidu, ei jaksanud väga teistega hullult rääkida ja esimest korda istusin isegi üksi tunnis, nii oli ka täitsa mõnus. vahepeal kui midagi tähtsat toimus, siis tüütasin tagumist pinki, kes lahkelt mu lollidele küsimustele vastas ja polnudki väga viga.

ja kell 12 olime vabad, teistel oli tegelikult hispaania keel, aga me läksime intermarche’sse, sest kolmapäeviti koolis süüa ei saa ja siis RER’ile. läksime chatelet’s maha, see on pariisi kesklinna kõige suurema kaubanduskeskuse all ja siis kohe metroost h&m’i. leppisime kataga kokku, et pooleteist tunni pärast saame samas kohas kokku. ja see keskus oli suuuuur, suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuur. seal oli ujula ja kino muidugi jms ja miljon megaisuäratavat söögikohta ja nii palju poode, oioioi. i felt like i died, and went to heaven. ja siis ma shoppasingi, sain teksad, mustad püksid, 5 paari brief’e (aluspesu), seeliku, retuusid ja pluus 90 euri eest, mis on päris hästi saadud minu arvates, kas pole ? :D ja postkaarte ka veel, need olid ka nii ilusad ikka, kunagi saadan teile kindlasti :) ostud tehtud kiirelt tagasi RER’ile ja st.remy’sse jõudsime poole viieks kohale, just enne suuri rahvamasse ja nüüd oleme koduuus.

aga mehhiko tüdrukul aleksandral on mingi värk oma hostemaga, kuigi ta ise seda ei tea. sabine, kes on ta personne relais, rääkis, et isabelle (hostema) on natuke ärritunud mingisuguste pisiasjade peale vms. ma loodan, et sabine’il meie vastu salajasi etteheiteid pole. : ) pühapäeval saan teada, sest minu personne pierre tuleb joelle’i maja üle vaatama, et kas ma võin ikka sinna minna ja nii ja siis ta räägib minuga ka. samas ma kardan, sest pole prantsuse keeles väga kaugele arenenud, aga veel on aega. me just kataga arutasime ka, et peaks kiiremini lahku kolima, sest muidu me jäämegi inglise keelt rääkima omavahel. halbhalb. ja siis siin istuvad õpetajad kogu aeg laudade peal ja mu vihikud on ülikorralikud ja kasutan valgendajat ka veel!!! kujutate ette, tavaliselt oli mu kirjanduse vihik see, mille peale maasik tugevalt kulmu kortsutas, aga siin on mul palju aega kirjutada ja kaunistada, sest kolmveerand teksti läheb natuke minust veel mööda.

väga hea päev oli täna tegelikult

kool2

päris naljakas oli täna kella kaheksaks kooli minna.

selleks, et õppima minna, pole ma nii kaua aega 6.50 äratuskella peale ärganud, aga täna tuli see raske tee taaskord ette võtta. midagi pole teha, ka siinkandis muutub elu niimoodi rutiinseks, aga praegu veel mitte. esimesed tunnid olid taaskord mu lemmikud kirjandused. teised ütlevad, et ta õpetaja kasutab seal selliseid sõnu, millest nemadki aru ei saa, kuidas siis meie veel peaksime, aga vähemalt istusin oma kaks tundi ära. enne tunni algust viisime talle ühe kirja YFU’st, mis selgitab, et me ei ole ülejäänutega päris samal tasemel ja natuke läheb veel aega, kuni me üldse aru hakkame saama, millest jutt käib.

siis oli 4 tundi vaba aega. väga huvitav, sest mul ei ole kunagi sellist asja olnud. pmst me võime minna ükskõik kuhu tahame, aga kuna meil ei ole neid navigo kaarte veel, siis me ei saanud väga kaugele minna. kõigepealt käisime kataga intermarche’s. tegin suure shoppingu, ostsin juua, jogurtit, vihiku, pastakaid, šampooni ja elle’i (mis maksab ainult 2 euriiii), isegi stiil on kallim, aga elle on paksem, nii et tres bien! siis tagasi kooli, õnneks paljud istusid kooli fuajees ja siis liitusime nendega. hiljem läksid osad mäkki, ma jäin teistega kooli. sõime ära ja siis läksime välja istuma, kusjuures väljas oli jälle 30 kraadi, aga mul oli muidugi pikkade varrukatega must pluus ja sukapüksid jalas, aga õnneks istusime puu all, polnud väga hull. terve kooli hoov on muru peal istuvaid/lamavaid noori täis, väga mõnus. ma sain teada, et meil on kokku vist 12 terminale’i klassi, kaksteiiiist, (ja siis on veel premiere’d ja seconde’d) minu arvates see on väga utoopiline arv, aga mul pole just väga suurt sõnaõigust siin midagi muutma hakata. iseenesest 4 tundi möödus väga kiirelt ja kasulikult. rääkisime palju juttu ja siis sain teada, et me pole ainukesed, kes nv sinna kontserdile/festivalile tahavad minna, nt deep purple on esineb ka seal. siis lähme teistega vist koos ja üldse nad rääksid, kuidas nad on green day, gy class heroes’i, panic at the disco, fall out boy ja kõikide teiste kontsertidel käinud. ma olen mingi aaaaa, kui ägeeeeeeeeeeeee. ja nad kutsusid mind halloweeni tähistama ühele kontserdile, mingi prantsuse bänd, ma täpselt ei tea, igatahes see kontsert on paadis, seine’i jõe peal ja no ikka päris kihvt tundub. ja kuna twilighti mingisugune esilinastus on novembris pariisis vist ja kõik need näitlejad on kohal ja värki, siis arvatavasti üritame sinna ka minna. ja elise lubas mind pariisi shoppama viia, sinna ägedamatesse poodidesse, mitte nagu turistikad, nt vintage jms. veri gutttttt.

pärast oli filo, see on enam-vähem, saan aru, millest jutt käib ja mõtlen natuke kaasa. ja lõpuks mingi sotsiaalpoliitika värk, aga seda andis meie klassijuhataja, kes annab ka ajalugu ja geod, siis see oli pigem niisama tund. ta tegi meile mingi ajalootesti ka iseenesest, aga see oli prantsuse ajalugu, seega, hmm, natuke jääb teadmisest vajaka, aga õpetaja ise tundus normaalne ja vastutulelik, pole paha.

nüüd ma olen tres fatigueeeeee, sest koju saime alles poole kuueks, aga homme õnneks ainult kella 12ni ja vb lähme pariisi pärast, we’ll see, mis sabine ütleb. sabine ja kata läksid aga praegu arsti juurde, sest katal on kõrvaga mingid probleemid ja ma pean hippo’ga kahekesi õhtust sööma, ma loodan, et see väga ebamugav ei ole, kuigi ma tean, et on. :D

kool

minu armas kirjandus ja filosoofia.

esimesed kaks tundi olid filod, õpetaja on hästi korralik suhteliselt noor naine, kes on väga temperamente ja kindlameelne, teab, mida tahab ja nõuab ka. ta andis meile kohustusliku kirjanduse ehk siis nv raamatupoodi vist ja ülejäänud aja rääkis, kuidas filo bac’i teha, kuidas filosoofia erineb teistest teadustest ja blablabla. :D vähemalt ta korrutas kõike mitu korda ja rääkis väga selgelt ja ma sain isegi kohati aru. hiljem võtsime natuke filosoofia ajalugu ka ja kuna olen seda õppinud, siis mõistsin, mille jutt käib. jumala hea tunne oli.

siis sööklasse. ma tean, et olen seda varem maininud, aga neil on sööklas ikka täiega suur valik. nt täna sai marsi, bounty, snickersi, twixi jäätiseid magustoiduks, siis erinevad salatid/melon/arbuus olid eelroad ja siis puuviljad ja jogurt ja päris toit oli grillitud kalkunivardad, mingi hea kollase riisi ja köögiviljavokiga. ja siis ise valid, mida tahad. :)))) aga ma olin umbes kaks tundi enne just söönud, nii et järgmine kord naudin täiega. :D enough with the food.
kirjandus. hoopis teine lugu, õpetaja ei häälda just väga selgelt ja mulle kostub see pigem ühtlase mõminana. lisaks pidid nad suvel “cruel intentions” (prantsuse keeles of course) läbi lugema ja kui me ütlesime, et oleme vahetusõpilased ja tahame baci teha, siis vajus madame’i nägu küll pikaks. :D me ei lase ennast sellest härida muidugi. ja niimoodi nad arutasid terved kaks tundi libertin’dest ja valgustusajast ja laclos’e paradoxidest. kõik kirjutasid vihikusse mingi miljon lehte ja ma kirjutasin neid sõna, mille tähendust ma teadsin ja siis vahe peale eesti keeles, nt ma ei saa midagi aru, ma ei saa endiselt midagi aru jne. pole viga, läheb paremaks. meil jäi üks tekst ka lugeda kodus ja küsimustele vastata, aga see on mingi 17. sajandil kirjutatud ja ma just lõpetasin selle tõlkimise ja hmmmm, päris raske oli või nii. homme lähme räägime temaga, et mis me peaksime ette võtma nüüd.

inglise keel oli väga viljakas. nad kontrollisid koduse töö ja siis vastasid ühele küsimusele. see on täpselt, nagu meil vene keel vanasti, dejavuuuuuu täielik. ausalt öeldes ma lihtsalt istusin seal, rääkisin pinginaabriga juttu. paha annika, je sais, aga vähemalt ma loon klassikaaslastega sidemeid. kusjuures täna on pariisis coldplay kontsert!

ma pean endale kindlast teksad ostma, sest mul ei ole ühtegi paari kaasas, endiselt. :D ja siis laup õhtul on the kooksi kontsert pariisis, 18 euri maksab, mis on kuidagi kahtlaselt vähe, aga kui nii on, siis vist lähme kataga. kui see muidugi võimalik on.

mul oli täna 5 tundi, homme on ka 5 vist, kolmap 4, neljap 7 ja reede 4. mõtlesin, et äkki tahate teada, especially TIK people.: D ja kuidas IB on ???

kolmas kord see n2dal

väsinuuud.

niisiis, kella 11 ajal hakkasime pariisi poole sõitma, seekord autoga, jälle uus kogemus. kui me pariisi jõudsime, siis sabine näitas mingeid tähtsamaid kohti ja asju, kõigest ma aru ei saanud, aga vähemalt noogutasin hoogsalt. ja siis jõudsime axeli korteri juurde, mis on ikka väga hea asukohaga. sabine tegi imeparkimist, nagu kõik pariislased ja läksime majja sisse. hoone ise on ikka selline väga ilus, selline nagu terve pariisi kesklinn täis on. aga seal oli isegi lift, maailma kõige väiksem lift minu arvates, kõigerohkem poolteist ruutmeetrit suur, ausalt. me seisime seal kolmekesi üksteise vastas, aga muidu iseenesest oli see uus. mina naiivse peaga mõtlesin, et korter on mingi väike ühetoaline ja kõik, aga ei. seal oli köök, suur elutuba ja magamistuba, mis ei olnud ka väike, lisaks garderoobi/triikimistuba, vannituba, wc, ja see oli nii ilus. va fakt, et see oli sassis, aga laes olid mingid nikerdused ja väiksed lühtrid ja avv. magamistoa aknast vaatab vastu eiffeli torn jms. me olime kataga mingi vauuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!! nüüd siis asupaigast, see asub pariisi moemuusemuist, galleriast üle tee! lisaks on seal veel palju teisi muuseume, palais tokyo ja teadusmuuseum ja arheoloogia ja üldse hästi soliidne linnaosa, vaikne ja väljapeetud ja suhteliselt turistidevaba.
kuna sabine teadis, et ma tahaksin palais tokyosse minna, siis axel oli välja uurinud, et seal on henri cartier-bressoni fotode näitus. ja ausalt öeldes ma ei teadnud ka alguses, kes ta on aga siis nad seletasid, üks väga kuulus fotograaf igatahes. näitus oli ka megasuper, seal oli pilte 20ndatest kuni 80ndateni vist, kõik mustvalged. igalt poolt maailmast, kolmas maailm, euroopa, ameerika ja siis kuulsused matisse, chanel, truman nt. ülihead pildid ikka, sellised hetked ja ohhjahh. kõige uskumatum on see, et muuseum oli rahvast täis, vanemad väikeste lastega ja noored ja vanad ja kõik. nii tore ju, miks eestis nii ei tehta. ma hakkan siin olles kindlasti palju näitustel käima. üks halb asi on ka, et galleria on kinni praegu, mingid hooldetööd vms, ma loodan, et see tehakse ikka lähitulevikus lahti uuesti.

siis jalutasime aleksander III sillani vist, see hästi ilus ja nägime invaliidide väljakut, käisime kuskil creperie’s söömas, ma võtsin galette’d suitsutatud lõhega, väga hea oli muidugi. siis läksime luxembourgi aeda, mis oli ka muidugi väga kaunis. hästi suuuuuuuur ja hästi palju inimesi, osad mängisid tennist, osa sulgpalli, karussell käis ringi, siis seal oli petanque võistlus ja purskaevud ja väike vabadusesammas. ilm oli ka täna üle 25 kraadi kindlasti, hästi soe ja seega kõik istusid pargis, mõned lugesid, terve park on selliseid vabu toole täis, et võid võtta ja liigutada ja istuda kuhu tahad. siis bussiga tagasi, kõndisime rue montagne’lt läbi, kus kõikide tähtsate moemajade kauplused on, mis on ka korterile päris lähedal. jajahhh. ning kodu poole, elasime väikse ummiku üle enne, aga õnnelikult kodus.

aga enne majja jõudmist käisime st remy’st läbi, sest praegu on igal pool siinkandis mingi selline päev, et kohalikud ringid – muusika, joonistamine, miljon erinevat spordiala, heegeldamine jms teevad oma kohaliku messi, mis on täiega suur ja lärmakas ja rahvast täis. ma tahtsin joonistamist võtta ja siis pidime sealt läbi minema. 26. okt on esimene tund, proovimiseks, et kas mulle meeldib, venelased on galerii omanikud, nii et äkki saan vene keelt ka praktiseerida. iseenesest on see veidi halval ajal, laup pärastlõunal, just siis kui oleks võimalus pariisis midagi teha, aga no vaatame, kui see väga hea on, siis tahaks ikka edasi käia. koju jõudes käisime samasuguselt asjalt läbi, ainult meie külakese omalt. siin on see külasisene värk väga aktiivne ja arenenud, suigu ja murru võtke õppust! registreerisin ennast gym tonique, proovin kaks korda ja siis kui ei meeldi, saan raha tagasi. ;) ja nüüd olen kodus, puhkan. raamatutele peab kaaned panema jms.

homme ju kooli, päris prantsusekeelsetesse tundidesse.

laup2evakene

hiline postitus, je sais.

eniveiz, täna ärkasin niimoodi, et katat ei olnud, sest ta läks cinema tundi. nad vaatavad seal filme ja teevad filme ning kuigi see on huvitav, ma tean, otsustasin mitte selle aine võtta. see filmiteema ei ole päris minule. pealegi on raske laupäeviti kell 8 tõusta ja kooli minna, ma pigem puhkan. ja siis ma nautisingi seda niisama olemist ja tšillimist. otsisin internetist pariisi muuseumide kohta infot, et kuhu minna ja mida teha. nimekiri tuli pikk, moe- ja tekstiilimuuseumid, moderne kunst, palais tokyo, galleria, d’orsay, d’orangerie, montmartre, arhitektuurimuuseum, dali ja kõik teised, mille kohta ma veel midagi ei tea. õnneks on mul veel mõned kuud aega. axel andis mulle pariisi guide’i inglise keeles ja siis ma vaatasin selle ka läbi, lisasin nimekirja kirbuturud, ühe vintage poe (aga neid peaks veeeeeel olema, kindlasti), mingid artsy-crafty poed jms. Lõpuks järeldasin, et vist planeerisin terve aasta endale ette. Ja joelle tahab vist minuga kuskile kunstitundidesse minna, nude värk vms. :D aga pidi hästi huvitav olema ja ma olen kindlalt mineja, kui ajad sobivad.

aga ega sellega päev ei lõppenud. kella ühe ajal läksimegi joelle’i ja nicholas juurde fete’ile. minu esimene prantsuse aiapidu, avv. ja muidugi on see hoopis teistmoodi, kui meil. kõigepealt tuleb palju rahvast, umbes 30-40, laual on joogid ja suupisted. kõik tutvuvad ja tervitavad, aga kõigil on kindlasti kaasas ka üks enda tehtud roog, ükskõik milline kook või quiche või salat või kas või värskelt korjatud kobartomatid (mis on nii head, te ei kujuta ette, ma olen nüüd tõeline tomatifänn, ausalt). siis kui kõik on ära tutvunud, siis tuuakse salatid, singid ja sellised suupiste moodi asjad, pärast raskem kraam – vormiroad, siis juustud ja lõpuks 10 erinevat kooki. ja kogu selle aja keegi ei istu kordagi, vaid kõik käivad ringi, räägivad, söövad ja tunnevad ennast hästi ja joovad ka, aga mitte purju. :D meid tutvustati ka mõnedele ja inimesed ikka uurisid, et kust ja miks (nagu ikka), suhteliselt tavalised küsimused olid, eestit ikka teati, aga üks mees oli natuke naljakas, ta vist arvas, et me elame vist hüttides vist vms. igatahes ta küsis, et kas meil on eestis ka kohvikuid nt, nojaah, ma ei tea täpselt, mis ta peas toimus, aga veidi bizarre oli see küll.

kõik nägid nii prantslased välja, umbes 40-50 aastased, sellised lihtsad ja vabad, aga siiski elegantsed, mõnus. samas on piisavalt palju väikseid lapsi, kes ringi jooksevad ja näevad ka muidugi üliarmsad välja. tänane avastus on aga selline, et prantsuse mehed ei ole just väga pikad, aga nad on kõik väga kõhnad, mitte haigelt, aga heas mõttes, ainult ühel mehel oli täna kõht ees seal, võtke õppust! sööge palju, aga tervislikult, siis pole viga ;), eesotsas mu kallis isakene! kahjuks ma ikka veel ei oska prantsuse keelt, nii et lõpuks jutustasin ühe itaallasega, kes oli 9 aastat USA’s elanud ja 5 aastat prantsusmaal, muidugi inglise keeles, sõimake mind nüüd natuke, aga midagi pole teha. ta on arhitekt, töötab koos sabine ja joelle’ga, hästi toreee. ja kusjuures ta ütles, et siit 5 km kaugusel ühes külas/linnas elab üks eesti naine!!! mitte ainult tallinn pole väike, vaid ka maailm. :D ta on vist mingisugune tantsuõpetaja, nimega triin, kellel on prantsuse mees ja lapsed ja on ka itaalias elanud, et te kõik ikka teaksite. itaallanna ütles, et ta räägib kindlasti triinuga, vb õnnestub mul isegi temaga kohtuda. :)
muidugi oli lõpus väga plein tunne ja siis jõudsime koju tagasi.

sabine ja kata läksid magama ja ma lugesin pariisi guide edasi ja vaatasin “tu crois que tu sais danser?” ehk siis so you think you can dance’i prantsuse keeles, lugesin eesti-prantsuse sõnaraamatut ja oliiiin. nii hea tunne on olla, niiiisamaaaa, korraks. siis nad ärkasid, sõime kerge õhtusöögi, sest kõigil olid tegelikult kõhud täis. ja siis sabine ütles, et homme lähme axel’i juurde pariisi ja mõnda muuseumi vb, sest axeli kodu läheduses on neid palju. ja siis ma avaldasin soovi, et tahaks trenni teha vahelduseks, et pole nagu ammu midagi teinud ja siis ehk piscine’i õhtul, ujuma. järgmine laup lähme ka pariisi, teeme sightseeingut ja siis axeli juurde ööseks, üüüüüü, esimene öö pariisis. ja siis pühap sabine vanemate juurde, ka üüüüüüüü, sest nad pidid sellised vanakooli prantslased olema, oma kindlate kommete ja reeglitega ning mängivad hästi tennist. :)))

ja hippolyte on praegu pariisis, oma isa SUUUUURES korteris, sõpradega, aga kuna isa on ameerikas, siis hmmm, seal ei ela kedagi. hmmm, kas ta korraldab seal midagi, hmmmmm. sabine ütles, et see on esimene kord niimoodi ja ta loodab, et nad ei tee seal midagi väga hullu. hmm, kas ta tahab meid ka kunagi kaasa võtta, hmmmmmmmm. ja tal oli mingi väga suur kogus geeli vist peas, kui ta kodust ära läks. :D see oli naljakas.

good night, sleep tight, don’t let te bed bug bite. :)))

kooool

kell 10 siis. :D

sabine viis meid siis kooli ja leidsime isegi klassi üles. istusime siis seal klassis ees ja kõik, kes tulevad bisoutavad ülejäänud läbi. pour moi c’est un peu bizarre, mais eks ma harjun ka kunagi ära. algas siis kaks tundi inglise keelt. alguses oli ikka vaidlus, et kus see eesti asub, aga siis ma seletasin ja siis õpetaja seletas ja vb nüüd nad teavad. kusjuures varem polnud mul prantslastega seda probleemi olnud, aga nüüd isegi õpetaja küsis, et kas meil on ikka oma keel ja kas see on vene keele moodi. ma mingi, nouuuuuuuuuuuuuuup, we have are own. ;D

siis õpetaja jagas mingid tekstid ja küsimused, eraldi töölehtede peal, hullult suure fondiga. väga suuuuur paberi raiskamine on siin kandis, eestis hoiavad kõik kokku, aga siin kõnnivad küll koolis kõik õpetajad suurte patakate töölehtedega maja peal ringi. ja nagu eeldada võis ei olnud see tekst just raskemate killast. meil olid prantsusekeelsed sõnad antud ja siis pidime tekstist inglisekeelsed vasted leidma, aga ega ma eriti käpp selles prantsuse keeles ei ole, nii et kasutasin prantsuse-eesti sõnaraamatut. ja siis vastasime küsimustele, õpetaja kirjutas kõik vastused sõnasõnalt tahvlile ja kõik kirjutasid maha. :D mul mingii, jeaaah. ma arvan, et tase on umbes selline, nagu meil vene keel vist ja nooh, see pole just väga kõrge. õpetaja on väga (vabandust, mul ei tule ta nimi meelde, kes see oli, kes meil TIK’is filot andis, see hästi tore õpetaja, saksalane), igatahes tema moodi, ainult 10 korda veel lärmakam ja näitleb hullult, aga inglise keelt räägib hästi ja viga pole midagi.

siis läksime sööklasse, aga me ei saanud minna, sest enne pidime oma käejäljendid tegema, kuskil sekretäri juures (siin kohal tänan kõiki tüdrukuid, kes meid sellel raskel teekonnal aitasid. :D). jahhh, siin saad sööma, kui oma käe kuskile masinasse paned. :D funny, funny, aga nooh, kindel variant, et keegi suvaline sisse ei saa. muidu sööklas on valik hästi suur, igasugused puuviljad ja mingid kreemid ja juustud ja pirukad/saiad ja siis põhiroog, mis oli kana juurviljadega. midagi erilist just ei olnud, aga halb ka mitte. parem, kui TIK’is that’s for sure. aga kuna me mässasime natuke seal sekretäri juures, siis meil jäi megavähe aega söömiseks (järjekorrad on nagu meil, ainult viis korda paksemad ja pikemad), sõin kiirelt natuke kana ja väikse pirukakese, õuna pistsin kotti ja siis anglais renforce, mis on siis edasijõudnute inglise keel ehk siis inglise kirjandus ja publik speaking.

alguses õpetaja jagas jälle lehed kätte ja värki ja rääkis hullult palju bacist ja kuidas see käib, siis ta küsis meie käest midagi, ma ei osanud midagi vastata, sest me lihtsalt ei saanud suurt midagi aru. ja siis me kataga mingi, we don’t speak french:D ja siis ta rääkis kõik inglise keeles üle. ja ta räägib ka väga head inglise keelt tegelikult ja on hästi toreeee ja klassis on hea õhkkond ja me peame virgina woolfi novelle lugema baci jaoks. siis ta pani coldplay viva la vida peale ja me rääkisime, mis tundeid see meis tekitab. kuigi ma vist ei öelnud midagi, aga vähemalt kuulasin teisi, varsti, varsti. aga jahh, väga tore õpetaja oli ikka, ütles, et kui probleeme tuleb, siis chattime msnis. :D me hakkame palju ettekandeid tegema ja muud sellist, aga eelmine aasta me vist ainult kandsimegi kõike ette, nii et natuke kogemusi mul on. seda oli ka kaks tundi ja kõikk, mul ei tulnudki koolitunnet. aga see ei ole halb. üldsegi mitte.

kuna kata tahtis cinema tundi minna, siis sabine pidi 4ks järgi tulema, aga täna jäi see ära millegi pärast, nii et olime mõlemad 3ks vabad. küsisime teistelt, et kus lähim pood on, ma mõtlesin, et mingi väike poeke ehk on, aga ei. ületasime RER’i rööpad ja pöörasime nurga taha ja seal oli suur kaubanduskeskus. normalll. ma ostsin juua ja siis ühte väga head šokolaadi-piparmündi jogurtit/kreemi. neid on väga paljudes erinevates maitsetes, nt valge šokolaad, 4 erinevat varianti tavalist šokolaadi, šok ja karamell, šok ja kookos, kohvi, mandli jmss, maitsvad igatahes. hiljem siis uuesti kooli juurde ja sabine oli vastas.

kusjuures ma hakkan sabine’st juba aru saama, märksa rohkem kui alguses. teistega veel nii kergelt ei lähe, aga vb kunagi. me kind of leppisime kataga kokku, et räägime nüüd ikka prantsuse keeles üksteisega, aga alati ei ole see võimalik, jeppp.
axel tuleb ka täna õhtusöögile, aga enne käime supermarchest läbi.

seda ka, et ilmad hakkavad meil ka nüüd külmemaks minema, vihma sajab ja ikka alla 20 kraadi on ning katal on kogu aeg külm, kuigi mul veel probleemi pole, elan ju siiski eestis. ja koolimaja ei ole ka ilus, nagu me juba enne teadsime, ram ja tik on mingi eriti-eriti kõrgem klass, siin sarnaneb rohkem tabasalule, aga see pole päris nii hea ka. :D

supermarché et paris

te ju teate, kui väga mulle kirjutada meeldib, right ?

pärast kooli tulime korraks koju ja siis ütles sabine, et joelle läheb supermarche’sse ja et kui me tahame, siis saame kaasa minna. bien sur, me tahtsime. see supermarche est tres grande, carrefour or smth. no ikka suur, midagi sellist nagu moskvas oli. ja me tahtsime neid kooliasju osta ning neid oli niiii palju ja kõrgel ja madalal ja kaugel ja lähedal, muidugi tegi neid koolioste veel hästi palju inimesi ka, segadus missugune. tegelikult ma ei osanud midagi osta ka, lõpuks võtsin ühe vihiku, harilikud, liimi ja kätekreemi. sinna toiduosasse, mis oli very massive, me ei jõudnudki, sest joelle käskis elene’l (joelle tütar) meile ülejäänud maja näidata. seal olid isegi mõned päris normaalsed poed, h&m ja pimkie ja mõned ehtepoed, aga tegelikult me ei käinud üheski sees.

elene käis eelmine aasta samas klassis, kus meie ja siis ta rääkis, mis värk on. tegelikult ma olin vist seda juttu varem kuulnud enam-vähem, aga ikkagi kindluse mõttes. ja seda ka, et tema rääkis ka väga normaalselt inglise keelt, nii et hmmm, ma rohkem ei ütle. :D tunnid pidid hästi huvitavad olema tegelikult, kirjandus ja filo nt. siis ma küsisin, et kus party on ja ta ütles, et pariisis. :D mul mingi, normaalne. :D umbes, et ta läheb nüüd ju nkn pariisi elama, et äkki tahate ka kunagi klubisse minna vms, siis ma ütlesin, et noohjaah, et tegelikult ma olen alaealine, aga see ei pidavat pariisis probleem olema, kui sa väga väike välja ei näe ja poistega koos oled. nii et vb kunagi, kui sisse oleme elanud ja see sõltub üldse, kas ja millised sõbrad me endale hangime. aega veel on selle kiire asjaga.
muidu vahepala, et ma ei plaani kindlasti siin narkootikume tarbima hakata, et kui eelmisest postitusest vale mulje võis jääda, lihtsalt mainin ja nii.

siis joelle sai oma ostud tehtud, mis olid ka massive, sest nad teevad mingi grillpeo laupäeval vist, ma eeldan millegi pärast, et läheme ka sinna, aga kunagi ei või teada. tulime koju ja siis ma joonistasin, esimest korda siin prantsusmaa pinnal, nii tore oli. prantsuse pliiatsiga, prantsuse paberi peale. :))) vaatasin prantsusekeelseid simpsoneid, millest sain natuke isegi aru ja siis tuli kata ja pani ühe inglisekeelse filmi peale, mis oli täiega hea. 70date noored, kirsten dunst mängis seal, üks sofia coppola esimesi filme, aga ma ei tea, mis nimega. meeldis, aga see oli inglise keeles ja c’est tres mal! vahepeal hüppas väga kidakeelne hippolyte korraks kodust läbi, aga kadus sama kiirelt. tegelikult mulle tundub, et ta ei ole üldse halb inimene, lihtsalt ma ei tea, miks ta ei räägi üldse. muidu suht viisakas ja mõnikord naeratab isegi, nii palju, kui ta kodus on. aga tegelikult ta ei tohi kooliõhtutel väljas käia, nii et me hakkame teda varsti märksa rohkem nägema. ja siis tuli roxane korraks ka ja tema on selline
positiivsuse pomm, et vähe pole. nii tore inimene lihtsalt, nagu ta emagi. ma ei uskunud, et nii kergesti uue kodu omaks võtan. praegu juba mõtlen, et kahju on ära minna, aga ma ei ole veel kuskile läinud muidugi. õhtusöök oli pizza miljoni erineva juustuga, mille nimesid te nkn ei tea, sest mina ei tea ka. aga kuna külmkapis on umbes 5-6 erinevat juustu, siis jahh.

ja siis me ikkagi läksimegi pariisi.

roxane viis meid 10ks jaam ja off we go. käisime pere lachaise’i kalmistul, kuhu kõik kuulsad inimesed maetud on või no mõned vähemalt, näiteks oscar wilde, moliere ja jimmy morrison. aga see on lihtsalt ka hästi ilus, arvatavasti kõik, kes sinna maetakse, on ikka midagi suurt ära teinud, sest see on keset linna ja mega “täis istutatud” ja seal on kõikidel mitte lihtsalt hauaplaadid, vaid majad ja mõned on ikka päris vanad, ma ei julge ühtegi aastaarvu pakkuda, aga 300 aastat vähemalt. saatsime siis postkaardid ära, vähemalt neile, kelle aadressi ma teadsin ning kui te midagi kätte juhtute saama, siis andke teada kuidagi, mul ka hea tunne kohe.
pärast siis metrooga tagasi kesklinna, otsisime mingisuguse brasserie ja võtsime baguette’d, trippisime kuidagi louvre juurde tagasi ja siis tuuseldasime natuke poodides. kõige uskumatum on muidugi see, et ma ei ostnud mitte midagi! aga oi kuidas ma tegelikult tahtsin, kingi ja kotte jms, h&m on seal ka väga vägev ja ma oleksin pool poodi tühjaks ostnud, aga siis mõtlesin, et mul on veel 9 kuud aega. ja kuna mul pole teksaseid kaasas, siis olin juba pmst ühtesid ostmas, aga need olid liiga suured ja peale selle oli alles ainult xs, seega mitte seekord. ja siis oligi juba kell päris palju, käisime veel ühest raamatupoest läbi ja ostsin kaks vihikut ning siis RER’i peale ja koju, tulime suht vara tagasi isegi, umbes poole 5 ajal, sest tipptund on siin kandis väga hull asi, aga juba siis olid kõik rongid ülitäis alguses. siin elab ikka palju inimesi vist. :D

homme siis koool, aga kata ütles, et meil on ainult kaks inglise keelt homme et c’est tout. samas päris kindel ei ole.

ma uritan fotkisse prantsusmaa piltide kausta teha, kui 6nnestub, siis panen siia aadressi ules. .)

l'ecole

omg.

ärkasin täna tiiu smsi peale, mis jõudis kohale kunagi enne kaheksat hommikul. siplesin kella poole üheksani välja, sest pean tunnistama, et närv on sees. arvatavasti ma ei saa mitte midagi aru ja keegi ei saa minust aru ja muud positiivsed asjad, aga ega muud moodi ei õpi ka. ja siis ma ei tea, mida selga panna ka, sest mine sa tea, mis prantsuse noorte jaoks normaalne või imelik on. teen siis katse-eksitusmeetodit ja jagan siis varsti tulemusi ka.
kõige paremat, sest mõnedel hakkavad täna vist juba tunnidki. :D

ja ma olen tagasiiiiiiiiiiiiii. seljas oli mul see lilleline kleit, mis ma rootsist ostisin, must vöö, mustad retuusid ja kampsun ja eilse reisi tulemusena ka must neetidega kott. üks tüdruk isegi ütles mulle mu gladiaatorisandaalide kohta komplimendi ja mul oli ikka väga hea tunne.

no mis te arvate, kuidas läks ? :D hästiiii! kui me kooli ette jõudsime, siis seal oli muidugi miljon ja tuhat inimest, kes tundusid kõik sellised ühevanused enam-vähem ja ma ei saanud midagi aru. käisime korra kellegi kabinetis ja siis saatis sabine meid ühte majadest ja õnneks leidsime klassi kohe üles. ma mõtlesin, et raudselt kõik vaatavad imelikult ja sosistavad midagi selja taga vms, aga ei. kõik olid olid umbes megaõnnelikud ja bonjour ja bisou ja mis su nimi on, kust sa tuled tralalalaaa. ma olen mingi vauuuu, miks need yfu inimesed meid niimoodi hirmutasid. läksime klassi ja meil oli mingisugune asendusõpetaja, üks mees, kes oli ka minu arvates väga tore. ma istusin vist julie kõrval ja tegelikult ei saanud midagi aru, mida õpetaja rääkis, seega vaatasin klassis ringi. me saime väga suure hunniku pabereid ja täisime mingi ankeedi, et kes oled, mis suvel tegid, käisid kinos, teatris, lugesid mida jne. klassis oli megahea õhkkond ja siis see uudis levis, et kolm vahetusõpilast on ja kõik olid mingi uuuuuu ja küsisid jälle midagi, nii palju kui oskasin rääkisin vastu ka.

nagu sabine ütles siis TL-klass on väga cool, kes ei õpi väga midagi ja nad ei muretse ka sellepärast. meil on klassis max 10 poissi ja 20 tüdrukut. tunniplaan on suhteliselt imeline. ainetest on ainult filosoofia, prantsuse kirjandus, inglise keel, ajalugu ja geograafia on ühes tunnis ning siis kehaline. mitte ühtegi matemaatika, keemia ega füüsika tundi terve aaaastaaaaaaaaaaaaaaa, can you believe it, i can’t. :D ja mul ei ole ikkagi laupäeval tunde ja kolmap lõppeb kell 12, nt esmasp ja reede hakkab kell 10 ja mõni päev on vahepeal neli tundi vaba jms, see on ikka väga naljakas. vahetada inglise kolledž sellise kooli vastu, aga ega mina ei kaeba. ja meil on ainult neli õpikut, kuigi need on väga kogukad, on see ikkagi vähe ja ma ei pea nende eest midagi maksma, nii et kokkuhoid. aga sabine ütles ka seda, et tegelikult prantsuse vanemad ei luba oma lastel väga sinna klassi minna, aga vahetusõpilastele pidi kõlbama küll, sest inimesed on avatumad ja laiema silmaringiga. voila!

siis meid saadeti õue seisma, rääksime mingite tüdrukutega ja tegelikult prantslased oskavad küll inglise keelt, kahjuks. ma siis petsin natuke ja ei rääkinud koguaeg prantsuse keeles, aga ma üritan ennast parandada. siis meie klassis olid mingid väga sõbralikud kitarriga tüübid, kes laulsid ja olid vist pilves ka, aga noooh, pole viga. me oleme selline klass. ja see on nii normaalne, et kooli ees kõik suitsetavad, nii normaalne. ma arvan, et 40 % suitsetas. hoidke pöialt, et ma sellele teele ei lähe. palun. tutvusime mõnede teiste klasside õpilastega ja ära minnes olid jälle bisoud ja isegi poisid võtsid kontakti, mitte ei seisnud kuskil eemal, avvvvvvvvv.

nii et veel ei nuta. :D

sabine ütles veel, et kui me tahame siis ta saab joelle’i meile järgi organiseerida, et me saaks pariisi minna homme, aga kata ütles, et ta puhkab. kuigi mina tahaks küll minna, see oleks päris äge ju. seega ma üritan rääkida temaga.

that’s it.

6nnelikult tagasi

see ei olekski ju võimalik, et täna oli halb päev.
ärkasin kell 9, käisin pesemas, sõin oma kellogg’s tresor’e (need on ühed ülihead šokolaadi-pähklitäidisega padjakesed) ja virsiku ning siis tuli sabine, et meid RER’i peale viia. enne kohtusime veel koristajaga, kes tuli oma väikse lapsega, kes oli väga armas, looooomulikult ja nad on portugaallased paidevõi. :D

sabine luges siis sõnad peale ikka, et kuidas ja millega ja millal, ostis meile piletid ja saatis veel rongile ka. me läksime lõpppeatuses peale, st. remy les chevreuse, kui see teile midagi ütleb, RER’i B liin, mis viib de gaulle lennujaama ka, kust me natuke vähem, kui nädal aega oma seiklust alustasime. alguses oli vähe inimesi, aga hiljem piisavalt ja isa, siin on euroopa liit väga tugevalt kanda kinnitanud, valgeid ja musti oli rongis võrdselt, aga mind see ei häiri, nii et võid kodus seal vanduda, kui tahad. :D sõit kestis 45 minutit ja läks kiiresti, sest kogu aeg oli, mida vaadata, majad igal pool ja värki. ja siis me läksime notre-dame juures maha, pildistasime, läksime rue de rivolile ja hakkasime shoppama. ; D

aga tegelikult ma ei julgenud niimoodi uisa-päisa kulutada ja kõik asjad, mis ma ostsin olid musta värvi, va vatipadjakesed ja öösärk. kuigi tegelikult ma ei ole üldse mitte masenduses. ehk siis tänased leiud: kleit, kott, pluus, pesu, öösärk, sokid, trikoo ja vatipadjakesed of course. kõik kokku 126 eurot ehk 2023 krooni ja ma mainin, et olukord võiks palju hullem olla, sest pariis on moepealinn, kuhu teoorias peaks kõik asjad kõige varem jõudma, nii et olge minu üle õnnelikud. ning kõige kallim asi oli tegelikult trikoo, nii et ;). ja me ei käinud üldse paljudes poodides, sest enamus kauplustes, mis eestis ka on, on siin poole rohkem valikut. ühe lausega kokku võttes, me läheme kindlasti veel tagasi. merci beaucoup. :)

kusjuures me käisime täna, macdo’s ehk siis mäkis. kujutate ette, mina ja ostan mäkist midagi soolast. :D see oli sp, et kata oli megahungry ja lähim koht oli mäkk. aga ma sõin royal-o-fish’i värske salati ja evianiga, seega not bad. muidugi suutsin ma toidupoest leida veel küpsise milka prantsuse koopia, nii et päris lõpuni tervislik ei suutnud olla, aga ikkagi õnnelik.

muidu pariis on niiiiii iluuuuuuuuuuuuuuus, need majad ja kohad – louvre, ooperi maja, musee d’orsay, notre dame, champs-elysee, eiffeli torn ja kõik muu, see võtab sõnatuks. ja inimesed on seal päriselt ka mega stylish, alguses ma ei näinud, aga kui me turistide juurest veidi kaugemale saime, siis ikka näed neid pariisitare. ning mehi/poisse, noormehi siis vb, ei tohi kindlasti mitte ära unustada. palun kõik poisid eestis, hakake niimoodi riietuma, nagu pariisis tehakse, aitäh. ülistylishhhhhh, i was like yeaaah. :D a ma ostsin postkaarte ka, nii et ma hakkan neid kunagi teile saatma ja minu arvates on need ka täiega ilusad. aga prantsusmaalt eestisse tuleb post nädal aega, seeeeeega, natuke peab ootama.

seda ka, et me saime klassi teada. ;))))))) guess what, ma ei lähegi teaduse klassi, vaid terminale literature, juhuu. kuigi see terminale veidi hirmutab, sest ma pean aasta lõpus päris mitu eksamit tegema, aga no see ei lähe kuskile kirja, seega tuleb lihtsalt naljaga võtta vist. neile, kes veel aru ei saanud, terminale on viimane klass prantsusmaal muidu, aga isegi kui ma need ära teen, siis ega ma kohe ülikooli minna ei saa, sest ma ei teinud premier’i, bad luck. ja kõik kolm vahetusõpilast on samas klassis, aga me ei tohi üksteise kõrval istuda, sest see on meie sotsiaalse arengu jaoks väga halb. seda ma tean ka tegelikult, et literature on suht raske, sest ma pean ikka väääga palju prantsuse kirjanikke teadma ja siis on filosoofia ja süvendatud inglise keel, ma olen hispaanias ka kirjas, aga seal ma käima ei pea, sest teised on seda juba varem õppinud ja ma ei saaks nkn midagi aru.

sabine rääkis veel üldse, mis kool see on. vahetusjalanõusid siin maailmas ei eksisteeri, klassist klassi käid joped käevangus, kehalises peab aasta lõpus eksami tegema, mille üks osa on, see et sa pead ennustama, kui kiiresti sa jooksed ja valesti arvad (vahet pole, kas oled kiirem või aeglasem), siis saad halvema hinde ja üldse kehaline pidi vist suht uncool tund olema, sest nad vistvist ei vaheta isegi riideid ja see on väga uncoooooool, aga eks näib, sabine ei teadnud ka täpselt. muidu kool ei ole väga uus ja ilus, aga hea atmosfäär pidi olema. wippiiii, we’ll see. homme 10.30 koolis, saame raamatud ja tunniplaani ja neljap ei pea minema, alles reedel. ja sabine sõidutab meid kooli ja tagasi vist ka, nii kaua kuni me oma navigo kaardid saame. c’est tres bien!

ja tagasi saime ka üllatavalt kiiresti, hüppasime orsay juures metroosse, sõitsime ühe peatuse ja olimegi juba st. michel’is, kust läheb ka B RER, jõudsime alla ja voila, meie oma tuligi.

j’aime habiter ici, maintenant anyway.