NELJAPÄEV

varstivarstivarsti.

see tundub ülisürr, aga iga sekund, mis möödub, liigutab minekuhetke aina lähemale. praegu sain aru, et mul on eestis jäänud veel kolm imelist suvepäeva, mis peavad kindlasti täie ette minema. ma olen pereemaga ilusti kirjavahetuses olnud, kuigi iga kiri on suur pingutus, sest prantsuse keel ei ole mul just kõige parem. siiski olen juba ühtteist teada saanud ja hostema küsis, et kas on mingisuguseid sööke äkki, mis niivõrd peale ei lähe, et ta ei taha vale jalaga alustada või nii. ja ta tundub hästi tore muidugi ning nad ka juba ootavad mind jms. :)))  minu viimane küsimus oli, et mis päeval me üldse oma kodudesse jõuame, sest ma tean, et oleme pariisis paar päeva, aga kaua täpselttäpselt, seda ma veel ei tea.

kõik muudkui küsivad, et noh, on eriline tunne ka või?/kardad juba? jms,   aga mul on selline teadmatus, ootusärevus ja kahju ka, sest ma pean aastaks kõik selle hea, mis 17 aastaga kogunenud non, eesotsas imekallite inimestega!!!, maha jätma. lihtsalt lähen minema ja kõik. nothing personal,  lihtsalt elukogemus, hons.

kuna pidu oli juba mõni nädal tagasi, siis praegu on lihtsalt selline vaikselt valmistumine. täna käisin ostsin isegi eestiteemalisis kingitusi perele ja tegin proovipakkimise. asi lõppes sellega, et olin 4,5 kilogrammi ülekaalus ja kingitused, tossud, 3 dressikat, ühed dressipüksid ja iluasjad/mõned erilisemad hügieenitarbed, mida raskem leida on, nt lõhnad jms, ei jõudnudki veel kohvrisse. peab vist riiete pealt koomale tõmbama,  kuigi, et te kõik teaksite, see on minu jaoks väga raske. ja selles ei ole midagi naljakat, sest kuigi see on tõesti veidike pinnapealne, mängivad kleidid ja seelikud mu elus siiski suurt rolli. ; D

nüüd ma värvisin juuksed ka tumedamaks ja tegelikult juba valmis minema.

nii imelik.