just praegusel hetkel istun lennukis ja veel seedin olukorda.
viiest üles, pool kuus kodust välja, allu ja paula peale ja lennujaama. istusime ja ootasime, tegin check-ini, kohvris oli 6,5 lisakilo, mitte 3 nagu mu kodune kaal näitas, aga no pole hullu. see tädi vist seal kassas tegi ka mingi vea vms, pidin ainult 360 krooni juurde maksma, aga mulle sobib. :D
siis vahepeal saabusid lil, annika, krissu ja kaidi, kes andsid mulle viimaseks kingituseks iseõmmeldud pluusiga karukese, mis on nii adorable ja ma jään teid nii väga igatsema ka. ja üldse ma veel mõistatan kuidas te suutsite kell ma ei tea kui vara hommikul ärgata, aga ega ma ei pahanda ka. praegu oleks raffaellosid vaja hästi palju, sest ma ei oska sõnadesse vist panna, kui kallid te olete kõik, kes sinna eestimaale jäid. aga nagu ma olen juba korduvalt öelnud, kui ma kord tagasi olen, siis läheb alles lahti. ;D ja ma ei tohi oma peret ära unustada, sest tänu teile olen seal, kus ma praegu olen. sellise toetuseta oleks raske niisugust asja ette võtta. maria, naudi siis mu riidekapi sisu. ema, nüüd on sul üks mure vähem. isa, ära muretse, ma jään ellu. kuslapid, parimad sugulased siin maailmas, teieta poleks jõule ega jaanipäeva. :)))))))))
vabandust väikese segaduse pärast ka, et me kaks korda minema läksime ja värkiii. uus kogemus jälle juures, aga kuna see on selline veits classified information, siis need, kes teavad, need teavad.
nüüd aitab halamisest ka, sest saate ilma minuta ka hakkama. ma usun teisse, nagu mul ikka tavaks öelda on.
aga muidugi igatseigatsenigatsen.
love, annnika varsti pariisis.
vahepala: yassu vaeseke, kes pole 48 tundi maganud, üritab üleval püsida ja filmi hakata vaatama. aga igakord, kui ta arvuti käima paneb, tuleb unemati külla. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar