võrdlus

elu on siin kerge.

kirjandusi see nädal polnud, inglise keel jäi ka reedel ära. kuigi tegin oma proovieksami, aga seda ka ainult inglise keeles (sest teised õpetajad streigivad), oli nädal väga n’importe quoi. nad ei tee midagi, aga elavad ikka nii hästi. mida iganeeeeeeeeeeeeeees.

eile käisin william turner’i näitusel grand palais. ma armastan tema maale merest ja tormidest, aga seal ei olnud just väga palju merd ja mäslevat ning tormist üldsegi mitte, aga noooh, eestis just iga päev turneri näitusele minna ei saa. tegelikult oli kõik hästi tehtud. ei kurda.

sabine oli muidu yfu reunionil ja seega maja oli meie oma. tegime miniatuurse tüdrukute õhtu. midagi suurt ei toimunud, aga läksime ikka pool viis hommikul magama. värvisime hennaga juukseid, mina küll enda omasid ei puutunud, aga aitasin teisi. rääkisime võõrastega omegle.com’is ja vaatasime south parki. milline vallatu õhtu, see ei olnud.

joelle unustas muidu vist ale siia, igatahes lõpuks ta läks umbes 7 paiku õhtul meie juurest minema ehk siis täpselt kaks tundi tagasi.

ja me oleme kataga nagu üks vana abielupaar, nii väidab alejandra. aga eks peale seitset kuud samas majas elamist tunnedki ennast natuke nagu abielus või siis vähemalt natuke kaksikutena. see on selline tunne, et sa ei kujuta ette enam elu ilma temata, aga samas ütled kogu aeg, kui midagi ei meeldi, otse näkku. õed, mis teha.

lil’i heureka avas mu silmad. ma sain oma vajaliku õppetunni.