you make me smile, allu ja silja.
ma olen täiesti kahe vahel. ma ei jaksa enam, appi. eile olin kodus, täiesti üksi ja ei teinud midagi. vot see oli alles päev ja ma mõtlen seda tõsiselt, sest it felt so goood. muidugi kõik selle nimel, et täna uue hooga alustada. ma tunnen ennast nii õelana, aga ma ei suuda enam selle tüdrukuga koos olla. päriselt ka. ma ei ole varem sellist asja tundnud, et inimene on tõsiselt sõbralik ja nii, aga ma ei jaksa. hea, et ma ameerikasse vahetusõpilaseks ei läinud.
lõpetasin “uhkuse ja eelarvamuse”, nüüd võtan “dorian gray portree”. ma olen isegi lugema hakanud. 2010. aasta kaheksas raamat. beat that. üritan vahepeal kaotatud lugemishuvi tasa teha, sest umbes viimased viis aastat olen elanud täielikus lugemispõuas ning toitunud vaid kohustuslikust kirjandusest ja see on kurb. olen paljust ilma jäänud ja clearly 6 kuuga viite aastat järgi ei võta, aga annan endast parima. tegin endale normi, et pean kuus vähemalt kolm raamatut läbi saama ning praegu olen edus isegi. hõissa raamatud!
a serious man on ka heaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa film. selles mõttes, et ikka eritieriti hea. see oli ühe korraga tõsiselt naljakas ja tõsiselt kurb. cohen’id oskavad endiselt filme teha. aplaus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar