igasuguseid asju

ma pean ennast nüüd “välja” kirjutama.

selles mõttes, et lasen oma emotsioonid valla või mõtted või üldse kõik asjad, mis mu peas toimuvad.ei, tegelikult pean vist natuke lihtsalt oma tavaelust rääkima, sest jahhh, ma pole seda ammu enam teinud. enam ei üllata mind see, mida me õhtusöögiks sööme või milline on koolitund, ma olen harjunud. nüüd tuleb elama hakata.

vaheajalt tagasi tulla oli raske,  anna mulle kaks nädalat aega, et mitte midagi teha, siis ma jään alatiseks mitte midagi tegema. aga jahh, esmaspäeva hommikul tõusis taaskord päike ning seadsime sammud kooli poole. ma arvan, et midagi erilist ei juhtunud, sest ma ei mäleta midagi. iseenesest oli tore taas inimeste seas viibida,  melu nautida. muidugi kaasnes sellega teatav taustamüra, mida nimetatakse õpetajateks ehk me pidime nüüd jälle tööle hakkama. pealegi on jõulud läbi ning teoorias peaksime nüüd prantsuse keeles eriti kõvad käpad olema ja kõikide kohalikega võrdsed olema, aga ma ei ole selles veel niiii kindel.

muidu meil käib klassis täielik draama. elise’i poiss jättis ta umbes kaks ja pool kuud tagasi maha, tüdruk nuttis ja nuttis, aga mingi aeg saabub hetk, kui on aeg eluga edasi minna, kes ikka varem 17-aastaselt endale eluarmastuse on leidnud, mõned asjad ei ole lihtsalt ettenähtud korda minema. aga eiii, ta nutab siiamaani ja ta nutab kogu aeg. koolis ei käi ja kui tuleb, siis küsib poole tunni pealt välja, sest nii raske on, kõik lohutavad teda ja nutavad koos. ma ei ole õel ega midagi, aga kunagi pidi see ju niikuinii läbi saama, ma arvan, et on teisigi poisse. pealegi ma ei ole ainuke, kes nii arvab. aga timothee ja joseph on etienne’i sõbrad ja nad rääkisid, et etienne nutab ka ja kõik nutavad ja ma ei saa aru, miks nad siis uuesti kokku ei saa, kui nad üksteisteta nii õnnetud on. lisaks läksid maude ja mariam lahku, nad olid varem parimad sõbrad, aga nüüd enam ei räägi ka mitte, mingisugune poisi jama oli ka. mariam’i pole ammu enam koolis näinud ja maude nutab. elu on lill!

täna oli geos suur töö, aga tänu mõnedele isikutele, kes mulle ühe teatud raamatu saatsid, ei tulnud õppimisest midagi välja. märksa enam paelus mind ameeriklase nägemus eestist ja lihtsalt fakt, et ma saan eesti keeles raamatut lugeda. pealegi see on nii naljakas ja väga hästi kirjutatud, sõnavara on megalai ja ma hakkasin mõtlema, et kas see oli tõesti tema ise, kes selle paberile kirja pani. kuigi minu arvates on seal seda ameerikalikku mitte just liialdamist, aga need kirjeldused on nagu teistmoodi. mitte külmade eestlaste kirjutatud, kes oma vanemaid nähes isegi suurnurki ei vaevu üles tõstma. raamat on pmst läbi, loodan enne gym’i veel viimased lehed läbi võtta ning siis vaatab edasi.

ja tegin täna väikest ostlemist ka. allahindlused, juhuuu, kuigi eestis ma vihkasin neid. ma olen nüüd täiesti uus inimene. : D

allluuuu, ma juba ootan. aga kas sa tead, et meil ei ole siis vaheaeg, kui sa tuled ?

ja pidutsege (ning suusatage) slovakkias siis kõvasti!