õhtu edeneb

jõudsin pariisist tagasi, hakkan salli kuduma. kata tegi mulle meigi.

ma istun praegu oma toas, sest ei tohi välja minna. midagi toimub,  kõik räägivad, et midagi suurt. ma ei tea midagi.

kata suutis muidugi mu pea täiesti sassi ajada ja ma arvasin juba ei tea mida, aga siis läksime alla ja sõime suupisteid ning jõime šampanjat ning äkki paneb keegi oma käed mu silmadele ja ütleb: “arva ära, kes see on?” see oli yassuuuuu!!! ma sain täiesti šoki, sest ma ei oodanud seda absoluutselt ja see oli nii äge ja me saime eesti keeles rääkida ja kõike muud head.

sõime umbes nädala eest taaskord, talveks peab ju endale kaitsekihi kasvatama, et oleks mille nimel kevadel trenni teha. aga kõik oli megasuper!!! kõik naersid ja rääkisid juttu ja see oli selline õhtusöök, mida eestis kunagi ei ole. kogu pere on reaalselt terve õhtu laua taga ja sööb, lapsed ei kao vahepeal kuskile, samal ajal kui vanemad viinapitse võtavad. sain igasuguseid kinke ja olen kõikidega väga rahul. homme teen pilte nendest ja värki.

ja cätu, ma sain su kaardi kätte ja see on tõsiselt ilus kaart,  ma juba armastan seda pilti. suursuur aitäh. :)))

allu: aitäh sullegi, ma ei tunne veel ennast nagu tõsine tädi, aga võibolla varsti. loodan ka, et ehk saan teie paki ka kätte. :)))

je suis heureuse,  vraiment.