maailm on nii väike.
sabine organiseeris täna oma yfu pabereid ja kuna ta on väga aktiivne osaleja, siis tal on igasuguseid kogemusi. paar aastat tagasi oli ta ühte pere külastanud, siit umbes 20 km kaugusel, kes hostis ka eesti tüdrukut. eesti eestiks, aga ta oli rocca al mare koolist ja ma tunnen seda nägu väga hästi. incroyable!
see nädal on filoõpetaja juba kolm päeva järjest samu riideid kandnud, aga selle eest oli tund väga huvitav, ma arvan, et see oli esimene selline tund, kus ei olnud mitte mingisugust arusaamise probleemi, isegi väga väikest mitte, kõik voolas suure päraselt. : ) muidu TL on vahetusõpilaste jaoks kõige raskem üldse, kui te tahate ka kunagi prantsusmaale tulla, siis minge TS’i või ES’i, kui te hindeid tahate saada, kuna nad ei tee siin muud peale dissertationide, mis on umbes 6-8 lk pikad. praegu on küll juba selline tunne, et MA TAHAN KA NEID KIRJANDEID KIRJUTADA, aga te ei tea, kui palju reegleid võib ühel filo dissertation’il olla. see on enorme, eriti litterare’is. aga tuleb endasse uskuda ehk kunagi siis võib-olla.
üldiselt tegin homseks šokolaadi-banaaniküpsiseid, jõulude ja sünnipäeva puhul, sest reedel ei ole meil kogu klassiga tundi koos, seega peab homme neid jagama. aga eriti üldiselt on praegu esimene hetk, kui mul on päriselt natuke kahju, et ma siin olen. 18 ju ikkagi ja kus on minu pere ja sõbrad ning elu suurim pidu ? pole aimugi, igatahes mitte les molieres’is. aga taaskord tuleb ikkagi positiivseks jääda, ma teadsin, et alati ei ole lust ja lillepidu. aga tegelikult on see natuke väike asi mille pärast nuriseda, nii et ma jään nüüd vait.
muidu kui te tahate teada, siis ma ei teinud siin seda seagripi süsti. nähes kõiki neid, kes meie klassis selle pärast haigeks jäid, mõtlesin, et jätan seekord vahele.
ja see on vist kõikkkkkkkkkkkkkkkk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar