igale poole tagasi

turvaliselt bäkk houm.

muidugi pidime me täna pariisi minema, sest olime liiga kaua tsivilisatsioonist väljas olnud. kuna sain yassu kohukese shoppingust inspiratsiooni, siis otsisin ka ühe vene poe üles, seal oli isegi kohukesi täitsa. mingisugused tšehhi omad, aga ikkagi, mõtlesin, et proovin, kuigi ega ma pole eriline kohukeste fänn, siiski tuttav maitse. aga jätke nüüd kõik meelde, et tšehhi kohukesed on vastikud, nagu juust šokolaadiga, mkm, selle asja viskasin ma ära. siis käisin bastille’s ühes magasin orientale’s, et kuivatatud banaane osta. seekord oli seal isegi kuivatatud mangosid ka, aga need olid ikkagi veidi kallid 150 grammi ja 2 euri, (kuigi see on poole soodsam kui tavapoes) aga ma lihtsalt pidin vana head tuttavat maitset tunda saama. nüüd olen õnnelik ja kata ning alejandra on ka, sest ma tutvustasin neile kuivatud banaane ning nad on ka nüüd sõltuvuses. 

trippisin veidi le marais, ma armastan seda linnaosa, sest see on lihtsalt nii khuul, aga nii ongi. stiilised inimesed, stiilsed poed, stiilne maailm ja odavad kaltsukad! me leidsime need õiged üles, veel mõned. see valik on võimas siin. peale seda viis kata meid tema lemmik boulangerie’sse ja see baguette oli mega hea. prantslased oskavad nii head saia teha, see ei ole mingi kuivanud hot dog, see on, ma ei isegi ei tea, mis asi, aga see on lihtsalt nii nii hea. lisaks seal vahel ei ole mingi maitsetu juust ja sink, vaid midagi imelist, ükskõik, mis seal ka pole, see on hea. ma ei tea miks. nüüd ma kummardasin prantsuse saia ära, lähme edasi.

nüüd tuleb mu kinga jutt. ma kandsin oma mustad zara kingad päris lõpuni, nii et pool jalga tuli välja peaaegu, seega pidin uued ostma. leidsin internetist ühed megaägedad lacoste’d (pildil,  neid on mustas variandis ka), mõtlesin, et kvaliteetsete kingade eest võib natuke rohkem maksta. käisin täna kolmes lacoste poes, aga üheski polnud neid.

hüppasin korra siis nafnafi ja leidsin seal ka normaalsed. need on mõnusad, sobivad kõigega, kuigi need on päris sarnased mu eelmistele, aga vahet pole, mulle meeldivad.

ja siis muidugi jõudsin ilusti st.remy’sse, mõtlesin, et ostaks juua, aga mul polnud cashi, läksin automaadi juurde, panin raha sisse ja äkki ilmub ekraanile, sorry, this thing not working. ma olin mingi, yeah, tore, aga kaardi võiks ju tagasi saada. vajutasin ühe mehega kõik nupud seal läbi, aga clearly, midagi oli ikka väga valesti. head aega, kaardike! ema pani õnneks kinni selle nüüd  ja järgmine nädal peaks uus jõudma. nädal aega raha kulutamata,  prantsusmaal elades on see natuke raske, aga jään ellu.

ja lõpuks avastasin pariisis (bastille’s) ka the body shopi,  eestis on see iga nurga peal, aga siin läks mul kaks kuud aega. ostsin nuustiku, kätekreemi ja dušigeeli,  nüüd tunnen ennast nagu kodus. :)

üks hea avastus on veel, neil on siin üks eriline tee, mida nad õhtul joovad, et parem uni oleks. menthe-reglisse,  see on täiega hea, sest seal pole suhkrut ega midagi, aga see on ikkagi magus, lihtsalt iseenesest, selle reglisse’i pärast, aga ma ei tea, mis see eesti keeles on. igatahes mõnussss.  nüüd uurisin järgi, mis reglisse on. imestage nüüd see on see taim, millest lagritsat tehakse. ma muidu lagritsat väga ei armasta, aga niimoodi naturaalselt on see hea.

aajaa, me käisime täna lõpuks defence’s ka,  nägin selle modernse triumfi kaare ka ära ja see oli palju suurem, kui ma arvasin. nüüd olen kõik turistiasjad siin ära teinud va. eiffeli torni tipp, aga mul on veel natuke aega,  kaheksa kuud kui täpne olla.

kõige paremat, nüüd tuleb jõuludeni vastu pidada.

NB! ma kohe varsti täiendan seda postistust ENDA piltidega ka, aga mitte veel.