viimane öö on tulemas

meri tuleb ja läheb.

hommikul oli meri tormine ja liivariba peaaegu polnudki, nüüd on see aga jälle 500 m kaugemale liikunud. ja niimoodi me gimere ääres.

hoidsime sabine nõbu lapsi. siin on üldse mega palju väikseid lapsi, kõigil prantslastel on vähemalt kolm last,  aga paljudel on neli või viis, seega väljasuremisohus (nagu eestlased), nad kindlasti pole.

joonistasin natuke muidugi.

sõime kastanikreemi.

ja siis saatsin mõned postkaardid ehk nädala pärast saate need kätte ka,  võibolla. aga nüüd lähme sabine nõbu juurde õhtust sööma. siin käiakse ikka kogu aeg üksteise juures söömas. kõik keerleb söögi ümber,  kõik.