head isadepäeva, isa! :)

mulle ikka endiselt meeldib siin.

täna oli kiire päev. alguses mõtlesin, et lähen regina ja silke’ga pompidou’sse, aga neil olid sellel ajal tunnid, kui mina vaba olin ja hiljem oli mul omakorda joonistamistund, nii et juba umbes sajandat korda me ei saanudki ikka kokku. ja see on dommage, aga ükskord me teeme selle ära ka.

selle asemel läksin hoopis musee d’orsay’sse. see on ikka väga äge, et neil siin kõik muuseumid alla 18-aastastele tasuta on. ma sain sellise kunsti ja kultuuri overload’i, vähe pole. mulle on see siiamaani natuke uskumatu, et ühes muuseumis on koos portsjonide viisi vägavägaväga tuntud kunstnike töid  - monet, manet, renoir, van gogh, matisse, degas, cezanne, whistler ja tema ema (mr. bean) (isegi natuke gaudi’t, RAIVO TABRILE) ja kõik need teised ka. ma olin seal vist peaaegu kolm tundi. c’etait washment bien! järgmine samm on l’orangerie ehk picasso, miro ja muud sellised. lisaks kõigele pani see mind nüüd ka maalimise peale mõtlema. mõelge, kui ma ei oleks siia tulnud, siis mul ei oleks elu sees aega olnud nii palju kunstiga tegeleda. aga ma olen siin!

sain umbes kümneks minutiks kata ja alejandraga kokku, kes läksid rasta salongi, sest alejandra tahtis ühte rastat endale, aga see osutus liiga keerukaks ja kalliks protsessiks. ma veetsin siis nende asemel pooltunni ühe taani tüdrukuga, kes on väga deprime. talle ei meeldi siin vist eriti midagi ja ega ta ei ürita ka, nii et temaga on väga raske koos olla. õnneks hakkas mul kunstitund.

naljakas on muidugi see, et mul oli täna privaatne tund, sest keegi teine ei ilmunud kohale. jalutasime väljas ringi ja siis pidime hiljem joonistama seda, mida nägime. aga sa pead kõike hoopis teistmoodi vaatama, see pole kerge, tu vois. tegelikult oli täiega mõnus, sest õpetaja tegeles ainult minuga ja rääkis/seletas ainult mulle ning palju inglise keeles ning muidugi see pole teab, mis imeline, aga ma sain aru vähemalt. kui kõik läbi oli, siis tulid talle järgi üks ukraina naine ja vene mees ja siis nad rääkisid seal vene ja prantsuse keele segu, mulle meeldis. kusjuures mu õpetajal on tõsiselt häbi prantsusmaal öelda, et ta on venelane, sest tema jaoks on venemaa üks riik, kes on tegelikult kurjategija. mis on muidugi kahju, aga ausalt öeldes ei saa ma ka vastu vaielda.  aga ma tahan tõsiselt vene keele ka selgeks saada, maksku, mis maksab!!! siin olles tundub vene keel jumala kihvtina, ma ei tea miks.

ja siis peoleeeee. okei, see ei kestnud hommikuni, aga see oli ikkagi esimene päris prantsuse pidu. ja see oli toreee. prantsuse peod on rohkem istumised, eestis ollakse ikka metsikud selle kõrval. me küsisime, et kas te ei tantsi tavaliselt ja saate aru, nad ei tantsigi.  kuigi hiljem tegime väikse kava 90ndate hittide järgi, nagu spice girls ja aqua etc ning las ketchup’i see tantsulugu, mis umbes viis aastat tagasi eriti populaarne oli. ja prantslased joovad tunduvalt vähem, kui eestlased, aga suitsetavad selle eest mitu korda rohkem. ma usun, et täiskasvanud ei kuku nüüd pikali, aga kavatsen aus olla. meil oli seal igasugust jooki, kanget ja lahjat, aga peo lõppedes ei olnud need teps mitte tühjad. tehke omad järeldused. aga kuigi see ei olnud kõige metsikum pidu maailmas, oli see ikkagi hea, sest me polnud enam lihtsalt vahetusõpilased, me olime osa massist. :D tutvusime uute inimestega ja rääkisime prantsuse keeles (nii palju kui oskaskime :D), naersime, tegime nalja. ma tunnen ennast nüüd vabana kuidagi, et taaskord üks takistus on ületatud, üks etapp on läbitud.

feeling good, nanananaa.

yassu,  aitäh raamatu eest. seal on ikka nii mõnedki head killud ;)