veel kuuseehtimist

ma tõestan, et ma olen elus ja terve. ja kõik teised on ka elus ja terved.

jõuluddd

ma võtan ennast kokku ja raporteerin, mis prantsusmaal jõulude ajal tehakse.

üldiselt 24. on nagu iga teine tööpäev,  peaaegu. ainult õhtul käisime kirikus, katolikul missal. haahaaa,  see oli absoluutselt mitte mulle. ma pole selle luteri teenistusegagi harjunud, aga katolik on veel hullem. kunagi me õppisime muusikas neid missa osasid, kyrie eleison ja agnus dei ja muud maailmaloomad. nüüd ma sain teada, et neid päriselt kasutataksegi. muidugi kestis see poolteisttundi: tõused püsti, laulad, loed midagi ette, teed riste ja ütled aamen, siis bisoutad kõrval olevaid ja lõpuks sööd veel tüki jeesuse kehast vms. ma ei ole ikka üldse usklik inimene. samal ajal kui teised täie tõsidusega divine enfant’i laulsid, jälgisin mina kirikus olevaid lapsi. neid oli meeletult palju ja nad võisid seal ükskõik mida teha (mõned mängisid kulli näiteks). prantslased paljunevad nagu jänesed, mis on ju tegelikult positiivne.

siis sõime kodus krevette ja vähki koos pliinidega ning jõulupalk. milline jõulutoit, kas pole ? :D tegelikult meid oli ainult neli tükki – sabine, kata, roxane ja mina. avasime kingitused ja lõpetasime päeva hangover’i vaatamisega. aga sellega polnud jõulud veel läbi.

25. läksime sabine vanemate juurde, kus oli terve pere koos (va hippo ja glen, kes on san fransiscos isa juures). kõigepealt avatakse kingitused. uskuge mind, te tahaks ka neid kingitusi saada. mõned louis vuitton’i sallid ja ehted, laptop, muusikakeskus. pole paha. ma kinkisin vanaemale näiteks selle haapsalu salli, mis on tegelikult väga peen värk, aga valerie kinkis talle hermes’i salli, seega jahhhh, jõudude tasakaal on veits ebavõrdne. :D me kataga seekord midagi louis vuitton’ilt ei saanud, aga ühed kašmiirsallid ühest teisest peenest butiigist saime ikkagi. ;) ei,  ma ei kurda.

ja siis sööööööööööööööök, mis on kõige alus. isegi trennis naised räägivad, mida nad jõuludeks süüa teevad, eestis need asjad niimoodi ei käi. igatahes alustasime šampanjaga ja siis lauda. neil on nii ilus lauaportselan ja noad-kahvlid. igatahes, kõigepealt foie gras viigimarjamoosi ja röstsaiaga, mille juurde käib üks spetsiaalne magus vein (aastast 1986!!!), väga maitsev oli otseloomulikult. pearoaks oli kastreeritud kukk – chaperon (vist:D), stuffing’uga, lisaks kastanipüree ja kartulipüree. meegaheaaaa. ja lõpetuseks jõulupalk,  mis on siis palgikujuline glasuuritud kook. meil oli seekord šokolaadi ja kohvi oma, see nägi kuradi hea välja jälle. ma hakkan eestis neid lenotre kondiitriära kooke igatsema. ja siis oligi kõik. räägid juttu ja siis kojuuu. tagasiteel juba unistasin, kuidas ma kunagi pariisi uuesti tagasi tulen, aga mitte turistina, vaid elama muidugi.  tuleb ju suurelt unistada, eks.

eile pariisis jalutasin, avastasin megaägeda mercerie’i. täna olen ainult ehteid teinudki endale ja õhtul käisime le concert’i vaatamas. prantsuse-vene film,  väga supppper. veidi klišeekas, aga pole viga. tšaikovski concerto viiulile võlub lõpus täielikult.

kujutate ette,  me saime aastavahetuseks veel ühe peokutse. :)

tänuavaldus parimatele

kõik see kamp, kes mulle video tegi :

TE OLETE MAAILMA PARIMAD SÕBRAD,  ma ei kujuta ette, kuidas ma teieta elada saaksin. nii imelik, et ma pole teid umbes miljon aastat näinud. ja kuigi ma ei kaeba siinse elu üle, siis kuskil sisimas tean ma alati, et tegelikult on midagi puudu. aga ma ei nukrutse, vaid ootan juulikuud, kui kõik endist viisi edasi läheb. aitäh, et olete olemas. :)))

ma tõesti-tõesti hoolin teist väga palju.

kallistan ja igatsen!!!

HÄID JÕULE, KALLID!

 

söögem siis hästi palju, sest nagu kata ütleb:” kui võtad kaks kilo juurde, siis see pole midagi, aga viis kilo on juba mille nimel trenni teha.”

igatsen ja armastan!

kuidas me kuuske ehtisime

ma olen väga hale, aga mul pole muud midagi teha, kui need pildid yassu blogist endale ka copy’da.

kuuse  nimi on muidu pierre, sest kata otsustas niimoodi. muidu ungaris toob kingitused ja kuuse väike tiibadega jeesus. lihtsalt üks väike fakt, mis tõestab kultuuride erinevusi.

olen bisibisi

üldiselt on palju asju teha viimasel ajal.

yassu oli siin ja siis jalutasime pariisis. kohtusime reginaga ja tegime ühe tõelise eesti päeva. trocadero juures oli üks turg ka, kus oli eesti putka eesti müüjatega ning muidugi me pidime nendega rääkima. eesti keel ikkagi ju.

siis eile me tegelikult lebotasime, aga niimoodi, et kogu aeg oli midagi teha. ale tuli ka külla ja yfu vallutas täielikult meie maja, sest me olime neljakesi koos sabine’ga. avastasime, et kodune wii täitsa töötab ja mängisime tennist ning bowlingut jms ning ma tõesti ei tea, miks me varem seda tööle ei üritanud panna. vaatasime kõik majas olevad komöödiad ära, tegime brownie’sid ja ajasime segast. ausalt öeldes ma ei kujuta enam ette, et üks päev mul pole enam alejandrat ega katat. me oleme niivõrd kokku kasvanud lihtsalt. aga rohkem ma ei ütle igaks juhuks midagi.

täna sain oma paki kätte!!! eesti paki, eesti asjadega. mu vanemad ostsid vist jõuluturu tühjaks vms, aga täiega ägedad asjad on kõik. muhu sussid, mis on niii soojad ja mõnusad (ainult minu omad on suured mulle, aga ma panen mingi haaknõela vb sinna taha äkki), haapsalu sall, mis läheb sõrmusest läbi, dvd’d, villased retuusid ja sall, meeletutes kogustes šokolaadi ja kuivatatud puuvilju ning t-särgid poistele (muidugi eesti motiividega). jaaaaaaa, elu on heaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa.

iseenest tegin täna oma magamisrekordi, poole 12ni. siis pariisitasime natuke, ostsin pakkepaberit ja pärast jalutasime le marais ning bastille’s. ma armastan pariisi,  kuidas ma üldse kunagi siit ära saaksin minna, ma ei teaaaa.

üldiselt ongi kõik praegu nii koduseks ja armsaks saanud, et ma kujuta oma elu teistmoodi ette. muidugi ma võiksin prantsuse keelt soravamalt rääkida ja tegelikult peaksime rohkem klassiprantslastega suhtlema, aga kõik on ikkagi hea.

mu tuba on väga sassis, sest pakkisin kingitusi.

ning meil on dilemma, mida uusaastaõhtul teha – kas minna pariisi möllama või majapeole ?

mida siis 18 aastat väärt on

ühe paki sain kätte,  teist veel ootan. aitäh tiiule ja tartu vanaemale-vanaisale,  sain teie kaardid ka kätte. :)))

lubasin, et teen kingi eri, seega teen kingi eri.

minu esimene päris joonistamiskomplekt, aitäh joelle ja nicolas.

see on käsitsi tehtud üliäge käevõru ühest eriti ägedast butiigist pariisis, alejandralt jõuludeks.

roxane kinkis ehetekarbi, mis kohe kasutusse läks. lisaks ale ja kata kinkisid kolm kuus paari kõrvarõngaid ka.

 

sabine’ilt sain sünnipäevaks mega ilusa kaelakee, mis on vist kuskilt väga fancy’st kohast ostetud, sest see on päris pärl seal küljes. ma loodan, et see pole liiga hea.

 

ning muidugi ale ja kata hoolitsevad selle eest, et kõik turvaline oleks. :D

 

ja siis mõned asjad veel, aga need olid põhilised. aitähhhhhh.

sünnipäeva pildid

 

õhtu edeneb

jõudsin pariisist tagasi, hakkan salli kuduma. kata tegi mulle meigi.

ma istun praegu oma toas, sest ei tohi välja minna. midagi toimub,  kõik räägivad, et midagi suurt. ma ei tea midagi.

kata suutis muidugi mu pea täiesti sassi ajada ja ma arvasin juba ei tea mida, aga siis läksime alla ja sõime suupisteid ning jõime šampanjat ning äkki paneb keegi oma käed mu silmadele ja ütleb: “arva ära, kes see on?” see oli yassuuuuu!!! ma sain täiesti šoki, sest ma ei oodanud seda absoluutselt ja see oli nii äge ja me saime eesti keeles rääkida ja kõike muud head.

sõime umbes nädala eest taaskord, talveks peab ju endale kaitsekihi kasvatama, et oleks mille nimel kevadel trenni teha. aga kõik oli megasuper!!! kõik naersid ja rääkisid juttu ja see oli selline õhtusöök, mida eestis kunagi ei ole. kogu pere on reaalselt terve õhtu laua taga ja sööb, lapsed ei kao vahepeal kuskile, samal ajal kui vanemad viinapitse võtavad. sain igasuguseid kinke ja olen kõikidega väga rahul. homme teen pilte nendest ja värki.

ja cätu, ma sain su kaardi kätte ja see on tõsiselt ilus kaart,  ma juba armastan seda pilti. suursuur aitäh. :)))

allu: aitäh sullegi, ma ei tunne veel ennast nagu tõsine tädi, aga võibolla varsti. loodan ka, et ehk saan teie paki ka kätte. :)))

je suis heureuse,  vraiment.

jouyeux anniversaire!

suur aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid. :)))

la neige

lumilumilumilumilumilumilumilumi!!!

juhtus see, mis ma arvasin, et pole kunagi võimalik,  meil sadas ka nüüd lõpuks lumi maha! aga mitte mingi 1 mm halli löga, vaid selline mõnus tõeline lumi. mitte liiga palju, aga mitte ka vähe. väljas on 0 kraadi ja võib mõnuga talve nautida.

meile võib ju lumi tavaline tunduda, aga siin on ikka kohe selle ümber palju kära. see on ikka niiiii naljakas. esiteks ei liigu enam ükski buss, sest teed on halvad. aga tegelikult ei ole neil mitte midagi viga, väga tavalised teed on. lisaks on rongijuhtide streik endiselt, seega sabine tuli meile kooli järgi. kõik autojuhid on nagu halvatud ja liiguvad umbes poole aeglasemalt kui tavaliselt. pariisi ümbruses pandi kiirtee mõlemast suunast kinni, sest seal oli liiga palju autoõnnetusi. hippo ei läinud täna kooli, sest liiga lumine ja külm oli. homme ei lähe ka keegi, sest lumi on maas ja bussid ei sõida endiselt. on ju mega naljakas. ja siin ei ole absoluutselt mingi lumetorm, nagu teil seal saaremaal oli. siin lihtsalt sadas natukene, niimoodi, et maa on valge, aga lumekiht pole üldse pakski ning kogu elukorraldus tegi kannapöörde. naljakaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaas!

 

peale ale nägi elus teist korda lund ja ta oli üliexited, hüppas ja kargas ja naeris ja tegime lumesõda ja ingleid ja kõike muud sellist. nii armas oli vaadata, ta oli täpselt nagu väike laps. :)))

ja üks tähtis asi veel, meil oli täna kooli ameerika päev. me sõimegi reaalselt hamburgereid ja friikaid (teiste sõnul juhtub see üks kord aastas niimoodi) tegelikult oli kana ka olemas, aga ma mõtlesin, et võtan kogemuse mõttes burksi. kuigi ma arvan, et see ei ole normaalne, et koolis hamburgerid ja friikad on, lisaks oli veel jäätis ka, aga ma võtsin õuna. väga tervislik minust, pealegi sõin ainult ühe poole saia koos liha ja juustuga ning natuke kartuleid, sest meil on eelroaks salatid ja muu selline ka. siin on ikka ülihea toit sööklates tegelikult. siin alati hästi suur valik kõike – juustud, jogurtid, puuviljad, magustoit, salatid ja siis pearoog, mida on ka tavaliselt kaks erinevat.

ja küpsised said väga suure kiidu osaliseks, pean kõigile retsepti viima. te ei tea, kui mõnus oli üle pika aja midagi küpsetada.

 

LUMILUMILUMILUMI

LUMILUMILUMI

LUMILUMI

LUMI !

natukene seda ja teist

maailm on nii väike.

sabine organiseeris täna oma yfu pabereid ja kuna ta on väga aktiivne osaleja, siis tal on igasuguseid kogemusi. paar aastat tagasi oli ta ühte pere külastanud, siit umbes 20 km kaugusel, kes hostis ka eesti tüdrukut. eesti eestiks, aga ta oli rocca al mare koolist ja ma tunnen seda nägu väga hästi. incroyable!

see nädal on filoõpetaja juba kolm päeva järjest samu riideid kandnud, aga selle eest oli tund väga huvitav, ma arvan, et see oli esimene selline tund, kus ei olnud mitte mingisugust arusaamise probleemi, isegi väga väikest mitte, kõik voolas suure päraselt. : ) muidu TL on vahetusõpilaste jaoks kõige raskem üldse,  kui te tahate ka kunagi prantsusmaale tulla, siis minge TS’i või ES’i, kui te hindeid tahate saada, kuna nad ei tee siin muud peale dissertationide, mis on umbes 6-8 lk pikad. praegu on küll juba selline tunne, et MA TAHAN KA NEID KIRJANDEID KIRJUTADA, aga te ei tea, kui palju reegleid võib ühel filo dissertation’il olla. see on enorme, eriti litterare’is. aga tuleb endasse uskuda ehk kunagi siis võib-olla.

üldiselt tegin homseks šokolaadi-banaaniküpsiseid, jõulude ja sünnipäeva puhul, sest reedel ei ole meil kogu klassiga tundi koos, seega peab homme neid jagama. aga eriti üldiselt on praegu esimene hetk, kui mul on päriselt natuke kahju, et ma siin olen. 18 ju ikkagi ja kus on minu pere ja sõbrad ning elu suurim pidu ? pole aimugi,  igatahes mitte les molieres’is. aga taaskord tuleb ikkagi positiivseks jääda, ma teadsin, et alati ei ole lust ja lillepidu. aga tegelikult on see natuke väike asi mille pärast nuriseda, nii et ma jään nüüd vait.

muidu kui te tahate teada, siis ma ei teinud siin seda seagripi süsti. nähes kõiki neid, kes meie klassis selle pärast haigeks jäid, mõtlesin, et jätan seekord vahele.

ja see on vist kõikkkkkkkkkkkkkkkk.

mõttelennnukene

filosoofiaõpetaja on üks intelligentseimaid daame, keda ma tunnen. ta teab kõike ja kannab alati kaks päeva järjest täpselt sama riietust, täpselt samade ehetega. riided on alati mustakarva. ta on tõsine daam, ta on madam šišš.

juke box babe on my wall. my big dreams in my head. who is making are future. is it us? is it you? is it really me?

teate, et mehhikos on viisakad poisid. need, kes lasevad tüdrukud alati enne uksest sisse; need, kes annavad oma jaki, kui sul on külm; need, kes käivad akna all serenaadi laulmas. euroopas on aga asjalood teistmoodi, siin ei ole mehhiko poistest midagi kuulda.

kata tuli täna tervelt 10 minutiks kooli, sest ta oli peale vaktsineerimist natuke laiba moodi. mis asja nad meie sisse süstivad?

nii palju küsimusi, aga nõnda vähe vastuseid - ma pean originaalsemaks hakkama, kunagi võib-olla teen ära ka. praegu veel ei jaksa. üldiselt 500 days of summer on armas film, eriti siis kui sügis kohale jõuab. üldiselt ma mõtlesin veel, et kooks endale salli või midagi sellist.

jõulud tänaval

ma olen alati oma ajastusega hiilanud, aga parem hilja kui mitte kunagi.

jõuluturg champs-elyseesl, siin võetakse turge märksa suuremalt ette, aga tallinna oma on armsam. ma arvan, et see on lihtsalt turistidele mõeldud, sest 80% keeltest, mida seal kuuleb ei ole prantsuse. 

kuulus disney pood champs-elyseesl. väga pühademeeleolus ja väga inimesi täis. turistid seisid järjekorras, et poodi sisse saada ja see ülehinnatud mickey endale soetada. mul on vähemalt naljakas.

 

louis vuitton muidugi. alati nähtaval, et veel rohkem jaapanlasi endale uusi kotte ostaks.

triumphi kaar ja jõulud,  iluuuuuuuuuuuuus!

jõulud champs-elyseesl ja kauguses concorde’i väljak ning tuledes vaateratas. ma peaks ka seal ehk kunagi ära käima.

minu õde ja minu parim sõbranna siin pool euroopat.

tuli vist nüüd üks eriti irooniline postitus, aga teie, kallid kaasmaalased mõistate mind kõige paremini. tegelikult on champs-elysees üliiilus ja ma olin nagu väike laps seal, tegin pilti ja oli rõõmus.  vähe on õnneks vaja. : )

mitukümmend nägu

see oli siis kui kõik vahetusõpilased kolmeks päevaks pariisi ühte majja luku taha pandi. ootasime kõik peredesse minekut, aga selle asemel saime 10 tundi päevas energizer’eid ja yfu reegleid. see oli nii ammu.

kui te minu üles leiate, siis homme mõtlen ma teie peale veel rohkem.

veel tähtsam kui enne

meie naaber vastasmajast pani jõulutuled maja külge. nüüd mul on igal õhtul seina peal disko. lisaks sellele on pariisi metroos ka õhtuti disko, aga seal on nii palju rahvast, et isegi püsti seismiseks pole energiat vaja kulutada. kõik seisavad külge külje vastas ja ainuke kehaosa, mida liigutada saab on nägu.

homme on jälle rongijuhtide streik. homme on koolis jõulupäev ka. kõik panevad punased riided selga ja päkapikumütsid pähe ning on jõulumeeleolus.

ma tegin katale ja ale’le jõuludeks T-särgid,  päris kihvtid näevad välja. tegelikult pole midagi erilist, lihtsalt üks inside nali.

kata tegi täna gripivaktsiini ära, prantsusmaal jäävad kõik peale vaktsiini haigeks. aga ma arvan, et see on rohkem mõttes kinni või prantslased on lihtsalt nõrgad.

kunagi saabub mu 1,2 kilo kuivatud mangosid ja eesti suveniirid.

5 päeva pärast saan 18, aga ma arvan, et teised on rohkem selle pärast elevil kui mina. esimesel nädalavahetusel,  kui ma eestis tagasi olen, siis teen suure peo. peale seda pidu olen ma päriselt täisealine.

ja timothee kirjutas oma telefoninumbri mulle käe peale, hahaaa (niimoodi tunnevad nad mu iroonilised naljad ära). ta tahab meiega laupäeval pariisi tulla.

üldse täna oli üks naljakas päev. me punchisime üksteist ja sasisime juukseid. ma ei ootagi, et keegi midagi aru saab.  :  D

 

niimoodi uitas mu mõte täna õhtul. homme on kindlasti hoopis teine rada.

vabandan, kui mu kirjutised aina mõttetühjemaks muutuvad, aga minu arvates näitab see seda, et esimene vaimustus on möödas ja ma elangi oma “tavalist elu”. arvatavasti niimoodi kirjutaksin ma ka eestis oma blogi. niimoodi, et lõppkokkuvõttes saan ainult mina aru, mis ma kirjutan. : D aga croque monsieur ootab. head isu, mina lähen nüüd prantsuse võileiba ssssööma. eile sõime hapukapsast, valgeid jõule kõigile!

NB! laura - liisa, jäta oma blogi aadress mulle kommentaaridesse! aitäh. :)

filmikriitik nagu ma olen

kui te tahate naerda inglise ja ameerika poliitika üle, siis vaadake “in the loop"’i”,  see on päriselt ka naljakas.

aga kui te eelistate midagi väga kunstipärast ja ajuvaba, nagu kõrbes lendavad kalad, siis vaadake “arizona dream’i”. viimases mängib muidugi noor johnny depp, seega tüdrukud, jookske!

midagi eriti tähtsat

ma olen laisk,  ma ei jaksa täna midagi uut kirjutada.

kesha-tik tok on kõige nõmedamate sõnadega laul peale pitbulli – meet me in the  hotel room’i

palju lund ja miinuskraade teile! ja minu õnnesoovid kristina šmigunile! ja ma loodan, et maria saab masendusest üle! ja üldse ainult 5 päeva veel! jjaakõikemuuud!

see oli üks arukas postitus, vahel hämmastan ennastki.

laulupiduuu

ma üritasin täna võimatut.

käisin pariisis ja muud sellist, aga õhtul üritasin perele seletada, mis on laulu- ja tantsupidu. ma ei suutnud seda ikkagi lõpuni teha. ma ei tea, kas see on natuke silmakirjalik, kui ma ise tegelikult nägin laulvat revolutsiooni ainult läbi ema kõhu, aga see tõesti läheb väga hinge. prantslased ei ole kunagi (va üks kord teise maailmasõja ajal) pidanud ühegi teise riigi võimu all olema, nad ei tea, mis on patriootlikud laulud. nad ei tea, mis tähendab iseseisvuse eest võitlemine (vähemalt praegu elavad põlvkonnad) ning võimatu teoks tegemine. nad on kogu elu ühes eriti heaoluühiskonnas elanud ja pole ikkagi rahul. nad mõtlevad endale probleeme välja, et elu huvitavam oleks. :D nad ei saa aru. lõpuks sabine ütles, et tantsupidu kõlab väga kommunistlikult ja siis ma solvusin natuke. laulupidu oli ammu enne seda kui lenin meile peale lendas.

vaatasin youtube’st laulupeo videosid,  nii hea tunne oli. :)))

mul oleks laulu- ja tantsupeo dvd’d vaja.

filmielamus

ma tean, et olen ajast maas ja kõike muud sellist, aga vaatasin täna esimest korda gran torino’t.

ja see oli kuradi hea film. ma pole ammu sellist emotsioonide tulva filmi vaadates tundnud. see film pani südamest naerma ja saate aru, lõpus ma isegi poetasin mõned pisarad. ma arvan, et see oli esimene kord, kui mul filmi pärast pisar silma tuli. seega jahh,  see oli ikka väga hea.

clint eastwood on võimas näitleja ja hmong’i rahvas on ka äge.

soovitan soojalt.

n’importe quoi!

ma arvan, et ma võin ametlikult öelda, et mul ei ole midagi kirjutamisväärset öelda.

peale selle, et ungaris pesevad inimesed mune (kanamune ja muid linnumune), alati enne kasutamist. haah. kata ütles, et need tulevad ju kanatagumikust, et peab pesema, muidu jääd haigeks. ja me sabine’iga naerisime.

pakk on ka teele pandud ja homme panen kirjad posti, lähme kinno ja siis kõigi teie meeleheaks õhtust champs-elyseed ning lafayette’i vaateaknaid pildistama. saan natuke veel turisti mängida.

ainult üks nädal veel enne jõuluvaheaega! palun seletage mulle, mis juhtus viimase nelja kuuga, sest franchement ma vist ei olnud teadvusel. kõik kadus lihtsalt kuskile minevikuavarustesse ning järelikult tuleb järgmist 6 kuud, mis veel tulevikuavarustes on, täiega nautida. 

that’s itttt.

veidi teemast mööda

ma tean, et see pole minu kui vahetusõpilase eluga absoluutselt seotud fakt, aga minu arvates on see märkimist väärt.

on ju naljakas, eks ? :D

kõik need eelarved ja eurod ja masu ning mina olen kuskil mujal, aga ikkagi loodan, et me saame ka selle euro kunagi, lähitulevikus ehk. seega hoian ennast uudistega kursis.

ma saadan homme oma jõulupaki koduste poole teele. hoidke pöialt siis, et “la poste” seda alla ei neela.

tahate nalja teada ?

nali number üks: ma kasutan igapäevaselt valgendajat.

nali number kaks: ma kasutan igapäevaselt jumestuskreemi ja ripsmetušši.

 

rohkem nii häid nalju ei tule enam pikka aega. muidu olen samasugune nagu enne, aga veel rohkem pingevabam ja ekstrapositiivne.  sest vahetusõpilased peavad positiivsed olema.

ei, üks nali on veel – grupitöö filosoofias. iga rühm sai ühe teksti, mida analüüsida ja siis homme ette kanda. meil oli kaks tundi aega, et homne esitus perfektne oleks. esimesed pool tundi üritasid nad teksti lugeda, aga tegelikult ei üritanud, pigem karjusid, et ma ei saa midagi aru ja see on liiga raske (see on nagu võõrkeel, naerge koos minuga s’il vous plait) ja muu selline. siis tuli õpetaja tegi eriti puust ja punaseks ette, nii et isegi mina sain edukalt aru. siis me tegime kümne minutiga mingi eriti kiire plaani vihikusse ning ülejäänud tundi ja kakskümmend minutit rääkisime telesarjadest.

iseenesest ma ei kaeba,  tore oli. 

kangad ja kirbud

juba räägitakse, et ma ei viitsi enam blogi kirjutada.

asi ei ole üldse selles. ma lihtsalt arvan, et siis on mõttekas kirjutada, kui on midagi reaalselt mainida. täna võib täitsa üks selliseid päev olla. reedel oli meil koolis pidu, aga mitte õhtul, vaid söögivahetunnil. klassivend vedas kooli kõlarid ja valgustuse jms, pani kohvikus tuled kustu ja muusika põhja ning pidu võiski alata. ja see oligi nii, et kõik tantsisid ja värki nagu päriselt. siis tuli aga keegi tähtis mees, kes käskis kõik ära lõpetada, sest lärm oli liiga kõva. kohvik oli kahe hetkega täiesti tühi. sellist asja eestis ei juhtu.

eile käisin siis montmartre’i avastamas, kanga ja muu pudi-padi eesmärgil. ma sain väga postitiivse elamuse osaliseks, kui metroost maha astudes mõistsin, et pariisis on kangapoodide jaoks terve kvartal. milline valik, millised kangad, millised lindid, sellepärast neil ongi siin nii head moekunstnikud, on millega katsetada. muidugi hinnad on märksa kõrgemad, aga ma lasin ennast vabaks ning tegin väikest õmblustoodete shopingut, nautisin iga hetke.

ja siis kirbuturule, aga ma läksin sinna ainult ühe eesmärgiga, et antiikpostkaarte osta et c’est tout. kuna olin just hommikul suuri jõuluoste teinud, pidin need ägedad käevõrud ja kaelakeed järgmiseks korraks jätma.

kui annika hommikult kell 10 h&m’i jõudis oli meeletu naistekari juba sonia rykieli pesu eesmärgil poe ära vallutanud. pariisis võtavad üldse inimesed shoppamist väga tõsiselt, just jõulude ajal. ma arvan, et eestis ei võeta seda ostlemist nii suure eesmärgiga ette. siin nad ikka naudivad seda, et saavad kümne suure ostukotiga mööda tänavaid jalutada, sest jõulud on hea vabandus mõttetuid, aga ilusaid nipsasju osta. hiljem saab need veel viie kihi paberi ja kottide sisse mähkida ning edasi kinkida.  

täna puhkan ja naudin elu. väljas on 13 kraadi, on detsember ja ma pole veel saapaid kordagi jalga pannud.

uskumatu.