kiirelt

kata vanemad on  iga hetk uksest sisse astumas.

ma tean, et mitte keegi ei saa aru, aga kuradi imelik on mõelda, et mu enda vanemad on ka vähem kui 48 tunni pärast minuga sama riigi piirides. ma olen meeletult õnnelik, aga naljakas on. ma pole neid ju 9 kuud näinud,  see on palju. ma ei oska seda kirjeldada,  ilmselt keegi ei oskaks.

tänasime õpetajaid ja viisime kooki. täna oli viimane koolipäev prantsusmaal. mitte, et me see nädal palju aega seal viibisime, aga noh, viimaseks korraks otsustasime veel kohale ilmuda. muidugi ega enam palju rahvast ei olnud. kõik kordavad ju juba eksamiteks (või nii nad vähemalt väidavad).

kunagi käisime veel sex and the city 2 vaatamas. issand, kui halb see oli. ma tahtsin poole pealt saalist ära minna. mul ei ole vist kunagi varem nii tugevat tungi saalist lahkuda olnud. okkkk, see ei olnud tülgastav või midagi, aga probleem oli selles, et ei olnudki mingeid emotsioone. muidugi riideid vahetasid nad tihti.

ma nüüd jooksen, nad on kohal.